Uue peaministriga Türgi ja EL-i suhted ilmselt halvenevad ({{commentsTotal}})

Nädalavahetusel sai valitseva partei juhiks ja ühtlasi peaministriks president Tayyip Erdogani ustav liitlane, senine transpordiminister Binali Yildirim. Türgi suhted Euroopa Liiduga uue peaministri tulekuga ilmselt halvenevad.

Üsna ettearvatavalt sai senine transpordiminister Binali Yildirim eile valitseva Õigluse ja Arengu Partei (AKP) uueks esimeheks ning seega ka peaministriks. Yildirim, kes on president Reccep Tayyip Erdogani kõrval üks partei asutajaid, oli ainus kandidaat ja sai erakorralisel parteikongressil kõigi delegaatide hääled, vahendas ETV saade "Välisilm".

Mõne tunni pärast andis Erdogan talle ka mandaadi uue valitsuse moodustamiseks.

Ametist lahkunud peaministri Ahmet Davotoglu ja Erdogani vahel küdes konflikt juba mitu kuud. Tüliõunu oli palju, suurimaks neist osutusid erimeelsused liitumiskõneluste asjus Euroopa Liiduga.

Mõned poliitikavaatlejad on peamise probleemina nimetanud tõika, et seni polnud peaministri ja presidendi võimupiirid väga täpselt määratletud, mistõttu sugenes presidendi ja peaministri vahele pidevalt erimeelsusi võimupiiride rikkumise ja oma volitustes üleastumisega seoses. Sedamoodi väitvad analüütikud aga on ise väga tihedalt AKP-ga seotud.

Küll aga näitavad nende väited, kuhu Erdogan tahab Türgi ühiskonda edasi juhtida. Parteikongressi ajast suur osas kuluski presidentaalse süsteemi ülistamisele.

Ametisse astuva peaministri sõnul on peamine argument presidentaalse korra poolt see, et taoline kord eksisteerib Türgis tegelikult juba praegu.

"Kõige tähtsam asi, mida me nüüd tegema peame, on legaliseerida praegune poliitiline olukord ja teha segadusele lõpp. Uus põhiseadus ja presidentaalne süsteem on viis selle tegemiseks," ütles Yildirim.

Endine transpordiminister on võimu edasiseks koondamiseks Erdogani kätte ideaalne, sest tal puuduvad isiklikud ambitsioonid ning ta on rõõmuga nõus taanduma bürokraatlikuks mutrikeseks, olema poliitiliku asemel ametnik, kuigi kõrgeima mõeldava ametikohaga.

"Me peame silmas pidama, et Ahmet Davotoglu hoidist presidendiga oma ametiajal vahet. Uus peaminister Binali Yildirim hakkab olema madala profiiliga minister, kes pigem tegutseb nagu presidendi asetäitja," kommenteeris ajakirjanik Sedat Bozkurt.

Tema sõnul võtab peaministri kantselei pigem bürokraatliku, kui poliitilise struktuuri. Mingeid muid suuri erinevusi ta Davotoglu ajaga ei näe.

Üldse meenutas eile parteikongress väga omaaegseid Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kongresse - uus parteijuht lubas töötada harmoonias presidendiga, väga palju sõnu pühendati partei ühtsuse säilitamisele. Partei ühtsuse tähtsust rõhutasid nii uus kui ka ametist lahkunud peaminister.

"Me ei luba Türgi ühtsusel kunagi laguneda. Meie võitlus terrorismiga jätkub endistviisi, kuni me kindlustame oma kodanike julgeoleku piirkonnas. Need operatsioonid jätkuvad, kuni jäktuvad rünnakud tsiviilisikute, julgeolekujõudude ja sõdurite vastu," ütles Yildirim.

"Kui me kutsusime esimest erakorralist kongressi "ustavuskongressiks", siis tahaks ma teist sellist üritust samuti nimetada mitte "hüvastijätukongressiks", vaid "ustavuskongressiks". Sellest peab saama ustavuskongress mulle, AKP liikmeskonnale ja 24 miljonile inimesele, kes AKP poolt hääletasid. Meie jaoks on ustavus kõigest kõige tähsam. Me võime jätta hüvasti positsioonide ja ametikohtadega, kuid me ei saa kunagi hüvasti jätta oma peaeesmärgiga või oma põhimõtetega. Põhjus, miks ma otsustasin selle ürituse maha pidada ja anda valitsemise üle, oli mu mure, et AKP võiks muul juhul kannatada. Pole midagi olulisemat AKP-st ning tema edasiliikumisest," rääkis Davutoglu.

Uus peaminister lubas jätkata võitlust nii ISIS-e kui ka kurdi iseseisvuslastega, nii et rahvastevaheliste suhete paranemist Türgist kindlasti oodata ei ole.

Ilmselt aga halvenevad ka Türgi suhted Euroopa Liiduga. Kui Davotoglut iseloomustati sageli kui peaministrit, kes sobib Euroopa Liidule, aga ei sobi Erdoganile, siis Yildirimiga on vastupidi - Euroopa Liidule Erdogani ustav sulane sugugi ei sobi.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: