Pärnumaa kalurite väljapääsmatu olukord: digitaalne mõõteseade on neist teinud seaduserikkujad ({{commentsTotal}})

Keskkonnainspektsioon ei luba Pärnumaa kaluritel enam paljude seniste võrkudega kala püüda, sest võrgusilmad on digitaalse seadme järgi väiksemad kui vanade mõõteriistadega.

Kalurid on võrkudesse investeerinud sadu tuhandeid eurosid ja ka PRIA-lt selleks toetust saanud. Nüüd ollakse väljapääsmatus olukorras, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Elektroonse mõõteseadme ja kiiluga mõõtmise tulemuse vahe tuleb sellest, et esimene neist paneb paike täpse jõu, millega võrgusilm laiali tõmmatakse, kuid kiiluga mõõtmisel pole jõudu võimalik mõõta.

Nii ei vasta meeste täiesti uued võrgulinad, kus võrgusilma suuruski peal, aparaadiga kontrollides nõuetele ja püüda pole nendega lubatud.

Alles mõne aasta kutseline kalurina leiba teeninud Raio Piiroja ütleb, et nüüd tuleb tõendada, et meetris on ikka endiselt sada sentimeetrit. Piiroja ja teisedki kalurid on vana mõõtmismetoodikat kasutades ostnud püügivahendid ja saanud selleks PRIA-lt toetust.

Endine vutiäss on näiteks investeerinud üle 200 000 euro. Ta selgitas, et enne, kui üldse PRIA toetust taotlema saab hakata, tellitakse ekspertiisiakt, et tegu on selektiivsete püügivahenditega.

"Hiljem, kui mõrrad on tehtud ja soovid oma toetust kätte saada, siis käib PRIA veel hindamas, koostab üleandmisakti. Kõik on korras olnud, kõik tšekid on alles, et on õiget lina ostetud, õigest materjalist tehtud. Ainuke asi, et nüüd oleme seaduserikkujad," ei mõista Piiroja.

Neid võrke enam mere panna ei või ja nii jääb kevadpüük pooleli. "Me räägime kümnetest tuhandetest eurodest, mis jääb tänu sellele saamata. Ma ei tea, kuidas see olukord laheneb. Kes selle kahju kalurile kinni maksab. Me ei näe, et me oleme midagi valesti teinud," rõhutas Piiroja.

Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et keskkonnainspektsioon pole uue seadmega mõõtes millegi vastu eksinud, aga vahe tuleb kahe mõõtmise puhul sisse küll.

"Mis sellega nüüd peale hakata, ma tõepoolest ministrina ei oska teile öelda, sest minu jaoks ka teema uus. Eks me siis peame vaatama, kus siis midagi loogikas valesti on ja sellest lähtuvalt ka samme astuma," märkis Pomerants.

 

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: