Pärnumaa kalurite väljapääsmatu olukord: digitaalne mõõteseade on neist teinud seaduserikkujad ({{commentsTotal}})

Keskkonnainspektsioon ei luba Pärnumaa kaluritel enam paljude seniste võrkudega kala püüda, sest võrgusilmad on digitaalse seadme järgi väiksemad kui vanade mõõteriistadega.

Kalurid on võrkudesse investeerinud sadu tuhandeid eurosid ja ka PRIA-lt selleks toetust saanud. Nüüd ollakse väljapääsmatus olukorras, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Elektroonse mõõteseadme ja kiiluga mõõtmise tulemuse vahe tuleb sellest, et esimene neist paneb paike täpse jõu, millega võrgusilm laiali tõmmatakse, kuid kiiluga mõõtmisel pole jõudu võimalik mõõta.

Nii ei vasta meeste täiesti uued võrgulinad, kus võrgusilma suuruski peal, aparaadiga kontrollides nõuetele ja püüda pole nendega lubatud.

Alles mõne aasta kutseline kalurina leiba teeninud Raio Piiroja ütleb, et nüüd tuleb tõendada, et meetris on ikka endiselt sada sentimeetrit. Piiroja ja teisedki kalurid on vana mõõtmismetoodikat kasutades ostnud püügivahendid ja saanud selleks PRIA-lt toetust.

Endine vutiäss on näiteks investeerinud üle 200 000 euro. Ta selgitas, et enne, kui üldse PRIA toetust taotlema saab hakata, tellitakse ekspertiisiakt, et tegu on selektiivsete püügivahenditega.

"Hiljem, kui mõrrad on tehtud ja soovid oma toetust kätte saada, siis käib PRIA veel hindamas, koostab üleandmisakti. Kõik on korras olnud, kõik tšekid on alles, et on õiget lina ostetud, õigest materjalist tehtud. Ainuke asi, et nüüd oleme seaduserikkujad," ei mõista Piiroja.

Neid võrke enam mere panna ei või ja nii jääb kevadpüük pooleli. "Me räägime kümnetest tuhandetest eurodest, mis jääb tänu sellele saamata. Ma ei tea, kuidas see olukord laheneb. Kes selle kahju kalurile kinni maksab. Me ei näe, et me oleme midagi valesti teinud," rõhutas Piiroja.

Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et keskkonnainspektsioon pole uue seadmega mõõtes millegi vastu eksinud, aga vahe tuleb kahe mõõtmise puhul sisse küll.

"Mis sellega nüüd peale hakata, ma tõepoolest ministrina ei oska teile öelda, sest minu jaoks ka teema uus. Eks me siis peame vaatama, kus siis midagi loogikas valesti on ja sellest lähtuvalt ka samme astuma," märkis Pomerants.

 

Toimetaja: Priit Luts



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: