Koolitusprotsesside venimine sunnib Nordicat osaliselt teenust ikka veel sisse ostma ({{commentsTotal}})

Lennufirmal Nordica pilootide koolitusprotsessi venimise tõttu ei ole ettevõtte kõik lennukid meeskondadega varustatud ja teenust tuleb endiselt sisse osta.

Samal ajal oma koolitust ootavate pilootide palgal hoidmine ja ka teistest firmadest meeskondade palkamine tähendab ettevõttele topeltkulutusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lennufirmal Nordica on praegu kokku kuus lennukit, millest kaks on püsivalt välja renditud ja lendavad teistes riikides.

Neljast lennukist, mis asuvad Eestis, saavad igapäevaselt lennata maksimaalselt kolm, sest kõikide lennukitele ei jagu piisavalt piloote, mistõttu tuleb vahepealsed lennud tellida teistelt lennufirmadelt.

"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt jäi mai keskpaigas ära kaks lendu just seetõttu, et lennukisse ei olnud meeskonda panna.

Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm ütleb, et nimekirjaliselt on piloodid 95% ulatuses formuleeritud. "Piloote, kes on täna koolitusprotsessis, on umbes paarkümmend ja paarkümmend tükki on valmis, kes juba täna reaalselt töötavad. Samas nendest paarikümnest, kes juba täna töötavad, on seotud uue põlvkonna koolitamisega."

Koolitusprotsess, mille tulemusel peaks piloot hakkama ise lendama ja kliente teenindama, võtab aega umbes kolm kuud.

Pärast põhjaliku tervise ja taustakontrolli tuleb pilootidel läbida ka simulaator- ning lennufirma koolitusprotsess.
Liinitreeningut viivad läbi instruktorid, kes teevad igapäevaselt liinilende. Kuna Nordica enda kaptenid on pidevalt lennus, siis ongi uute pilootide koolitus pikalt veninud.

"Täna võime juba kindlusega öelda, et koosseis on olemas, aga sõltub, kui ruttu ja kui hästi nad oma testid ja eksamid ära teevad," täpsustas lennufirma juht.

Jaan Tamme sõnul võeti Estonian Airist üle rohkem kui pooled praegu Nordicas töötavatest pilootidest. Ka nemad on pidanud läbima nii lennukitüübile vastava kui ka Nordica enda koolituse. Kuniks Nordical endal kõiki kapteneid ja piloote pole, tuleb lennufirmal teenust sisse osta, mis tähendab väga suuri kulutusi.

"Me maksame oma pilootidele juba treeningprotsessis palka ja samas oleme sunnitud rentima välispiloote selleks perioodiks. Sama asi on ka lennukitega. Aga samas on see paratamatu ja oli ka eeldatav, et uue start-up firma puhul see nii peab olema," ütles Tamm.

Lähitulevikus loodetakse Jaan Tamme sõnul katta kõik lennud oma lennukitega ja renditud lennukeid võiks olla vaid üks.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: