Koolitusprotsesside venimine sunnib Nordicat osaliselt teenust ikka veel sisse ostma ({{commentsTotal}})

Lennufirmal Nordica pilootide koolitusprotsessi venimise tõttu ei ole ettevõtte kõik lennukid meeskondadega varustatud ja teenust tuleb endiselt sisse osta.

Samal ajal oma koolitust ootavate pilootide palgal hoidmine ja ka teistest firmadest meeskondade palkamine tähendab ettevõttele topeltkulutusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lennufirmal Nordica on praegu kokku kuus lennukit, millest kaks on püsivalt välja renditud ja lendavad teistes riikides.

Neljast lennukist, mis asuvad Eestis, saavad igapäevaselt lennata maksimaalselt kolm, sest kõikide lennukitele ei jagu piisavalt piloote, mistõttu tuleb vahepealsed lennud tellida teistelt lennufirmadelt.

"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt jäi mai keskpaigas ära kaks lendu just seetõttu, et lennukisse ei olnud meeskonda panna.

Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm ütleb, et nimekirjaliselt on piloodid 95% ulatuses formuleeritud. "Piloote, kes on täna koolitusprotsessis, on umbes paarkümmend ja paarkümmend tükki on valmis, kes juba täna reaalselt töötavad. Samas nendest paarikümnest, kes juba täna töötavad, on seotud uue põlvkonna koolitamisega."

Koolitusprotsess, mille tulemusel peaks piloot hakkama ise lendama ja kliente teenindama, võtab aega umbes kolm kuud.

Pärast põhjaliku tervise ja taustakontrolli tuleb pilootidel läbida ka simulaator- ning lennufirma koolitusprotsess.
Liinitreeningut viivad läbi instruktorid, kes teevad igapäevaselt liinilende. Kuna Nordica enda kaptenid on pidevalt lennus, siis ongi uute pilootide koolitus pikalt veninud.

"Täna võime juba kindlusega öelda, et koosseis on olemas, aga sõltub, kui ruttu ja kui hästi nad oma testid ja eksamid ära teevad," täpsustas lennufirma juht.

Jaan Tamme sõnul võeti Estonian Airist üle rohkem kui pooled praegu Nordicas töötavatest pilootidest. Ka nemad on pidanud läbima nii lennukitüübile vastava kui ka Nordica enda koolituse. Kuniks Nordical endal kõiki kapteneid ja piloote pole, tuleb lennufirmal teenust sisse osta, mis tähendab väga suuri kulutusi.

"Me maksame oma pilootidele juba treeningprotsessis palka ja samas oleme sunnitud rentima välispiloote selleks perioodiks. Sama asi on ka lennukitega. Aga samas on see paratamatu ja oli ka eeldatav, et uue start-up firma puhul see nii peab olema," ütles Tamm.

Lähitulevikus loodetakse Jaan Tamme sõnul katta kõik lennud oma lennukitega ja renditud lennukeid võiks olla vaid üks.

Toimetaja: Priit Luts



OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: