Päästeamet jättis Hiiumaa ettevõtte aktiivsesse kaevandamispaika üheksa lõhkamata mürsku ({{commentsTotal}})

Päästeametil puuduvad Eestis spetsiaalsed lõhkeaine hävitamise paigad, mistõttu tuleb lõhkamiseks sobivaid kohti pidevalt otsida.

Näiteks Hiiumaal jättis päästeamet ühte karjääri hävitamist ootama üheksa mürsku, uskudes, et tegi seda kasutuseta oleval riigimaal. Tegelikult tegutseb karjääris aga mullasegusid tootev ettevõte, mille omanik oli šokeeritud, et lõhkematerjalid asusid täpselt kaevandamispaigas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Karjääri valdaja on tagasihoidlik mees, kes ei soovinud ise kaamera ees esineda, kuid lubas siiski sündmuskohta filmida.

11. mail saabus mehe väitel karjääri auto päästeameti demineerijatega, kes ütlesid talle, et peavad karjääris lõhkama Hiiumaalt leitud laskemoona. Vaidlus oli tuline, kuid lõppes päästjate lahkumisega.

Kui tol päeval oli juttu demineerijatega kaasas olnud lõhkeaine hävitamisest, siis 16. mail saabus ettevõtte juhile e-kiri, milles anti teada, et kahe päeva pärast lõhatakse karjääris sinna päästjate poolt varem maetud suurekaliibrilised mürsud.

Mees kahtlustas, et päästeamet mattis need sinna keelust hoolimata ja salaja. Päästeameti kinnitusel oli tegu arusaamatusega ja mürsud olid karjääris juba enne 11. maid ehk ajal, mil päästeamet uskus, et see matmiskoht asub kasutuseta riigimaal.

"Meil on niimoodi, et kui tuleb suurem kogus lõhkekehi välja, siis valvemeeskond ei ole võimeline neid koheselt samal päeval ära hävitama. Need tuleb ära lokaliseerida," rääkis päästeameti Lääne-Eesti pommigrupi juht Janek Sõnum.

Kiri olevat saadetud karjääris tegutsevale ettevõttele lootuses, et kuna mürsud on varem ladustatud, võib need ikkagi õhku lasta. Ettevõtte juht keeldus sellest. Ta viitas, et on hirmutav mõelda, et mürsud asusid täpselt samas kohas, kus nad oma tootmiseks pinnast on võtnud.

Janek Sõnum aga kinnitab, et kõik need esemed, mida lokaliseeritakse, tavakäsitsemise puhul endast ohtu ei kujuta. Sõnum lisas, et hävituskohtade puudus on päästeameti jaoks väga tõsine probleem.

"See ei ole probleem ainult Hiiumaal, mis nüüd praegu esile kerkis, vaid see on üle-eestiline probleem. Lõhkekehi tuleb igapäevaselt väga palju välja ja hävituskohad kui sellised meil konkreetselt puuduvad," tõdes ta.

Tänaseks on üheksa mürsku karjäärist ära viidud ja ootavad hävitamist uues asukohas, kus aktiivset majandustegevust ei toimu.

Toimetaja: Priit Luts



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: