Päästeamet jättis Hiiumaa ettevõtte aktiivsesse kaevandamispaika üheksa lõhkamata mürsku ({{commentsTotal}})

Päästeametil puuduvad Eestis spetsiaalsed lõhkeaine hävitamise paigad, mistõttu tuleb lõhkamiseks sobivaid kohti pidevalt otsida.

Näiteks Hiiumaal jättis päästeamet ühte karjääri hävitamist ootama üheksa mürsku, uskudes, et tegi seda kasutuseta oleval riigimaal. Tegelikult tegutseb karjääris aga mullasegusid tootev ettevõte, mille omanik oli šokeeritud, et lõhkematerjalid asusid täpselt kaevandamispaigas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Karjääri valdaja on tagasihoidlik mees, kes ei soovinud ise kaamera ees esineda, kuid lubas siiski sündmuskohta filmida.

11. mail saabus mehe väitel karjääri auto päästeameti demineerijatega, kes ütlesid talle, et peavad karjääris lõhkama Hiiumaalt leitud laskemoona. Vaidlus oli tuline, kuid lõppes päästjate lahkumisega.

Kui tol päeval oli juttu demineerijatega kaasas olnud lõhkeaine hävitamisest, siis 16. mail saabus ettevõtte juhile e-kiri, milles anti teada, et kahe päeva pärast lõhatakse karjääris sinna päästjate poolt varem maetud suurekaliibrilised mürsud.

Mees kahtlustas, et päästeamet mattis need sinna keelust hoolimata ja salaja. Päästeameti kinnitusel oli tegu arusaamatusega ja mürsud olid karjääris juba enne 11. maid ehk ajal, mil päästeamet uskus, et see matmiskoht asub kasutuseta riigimaal.

"Meil on niimoodi, et kui tuleb suurem kogus lõhkekehi välja, siis valvemeeskond ei ole võimeline neid koheselt samal päeval ära hävitama. Need tuleb ära lokaliseerida," rääkis päästeameti Lääne-Eesti pommigrupi juht Janek Sõnum.

Kiri olevat saadetud karjääris tegutsevale ettevõttele lootuses, et kuna mürsud on varem ladustatud, võib need ikkagi õhku lasta. Ettevõtte juht keeldus sellest. Ta viitas, et on hirmutav mõelda, et mürsud asusid täpselt samas kohas, kus nad oma tootmiseks pinnast on võtnud.

Janek Sõnum aga kinnitab, et kõik need esemed, mida lokaliseeritakse, tavakäsitsemise puhul endast ohtu ei kujuta. Sõnum lisas, et hävituskohtade puudus on päästeameti jaoks väga tõsine probleem.

"See ei ole probleem ainult Hiiumaal, mis nüüd praegu esile kerkis, vaid see on üle-eestiline probleem. Lõhkekehi tuleb igapäevaselt väga palju välja ja hävituskohad kui sellised meil konkreetselt puuduvad," tõdes ta.

Tänaseks on üheksa mürsku karjäärist ära viidud ja ootavad hävitamist uues asukohas, kus aktiivset majandustegevust ei toimu.

Toimetaja: Priit Luts



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.