Tallinna sadama uus kollektorsüsteem võimaldab laevadel reoveest kiiremini vabaneda ({{commentsTotal}})

Tallinna sadam loodab varsti valmis saada uue kollektorsüsteemi, mis peaks tagama suutlikkuse vastu võtta kõikide siin randuvate reisilaevade reovee.

Sadama reisisadamas on hetkel liiklemine üsna keeruline, sest käivad ulatuslikud kaevetööd. Pea kaks miljonit eurot maksva töö tulemusel peaks tulevikus kõikide reisilaevade olmereovesi Tallinna Sadamas üle antama võimalikult kiiresti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Laevafirmade teatel on keskmise kruiisilaeva pumpamisvõimsuseks 200 kuupmeetrit tunnis. Sadamas jäätmete vastuvõtmise eest vastutav ettevõte Green Marine kinnitab, et nii laevadel kui sadamas peetakse jäätmete üle ranget arvestust. Puhastamata vett laevad merre lasta ei tohi.

Green Marine juhatuse liige Carl-Jüri Piht rääkis, et kui laev jõuab sadamasse, siis peab deklareerima, kui palju reovett ta tahab ära anda.

Sadam hindab seda kogust ja annab loa jäätmekoguse äraandmiseks. Seejärel läheb see edasi linnahalli poole, kus on pumpla.

Suured kruiisilaevad töötlevad laeval tekkivaid jäätmeid ümber nii palju kui võimalik, sest sadamas üleantav iga kilogramm või liiter jäätmeid maksab.

Kuni kaks ja pool tuhat reisjat mahutava kruiisilaeva AIDAmar pardal tekib nädal aega kestva reisi jooksul jäätmeid üsna rohkelt nagu ikka, kui inimesed end hästi tunnevad.

Nn prügikastijäätmed kogutakse liigiti - paber, plast, plekk ja toidujäätmed on eraldatud. Selliseid jäätmeid tekib nädalase reisi jooksul 100-120 kuupmeetrit.

Laeval on olemas ka väike sorteerimisjaam. Kõige rohkem tekib kasutatud vett, mida kogutakse ka eraldi, vastavalt selle tekkekohale.

Toimetaja: Priit Luts



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Borkboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.