Tallinna sadama uus kollektorsüsteem võimaldab laevadel reoveest kiiremini vabaneda ({{commentsTotal}})

Tallinna sadam loodab varsti valmis saada uue kollektorsüsteemi, mis peaks tagama suutlikkuse vastu võtta kõikide siin randuvate reisilaevade reovee.

Sadama reisisadamas on hetkel liiklemine üsna keeruline, sest käivad ulatuslikud kaevetööd. Pea kaks miljonit eurot maksva töö tulemusel peaks tulevikus kõikide reisilaevade olmereovesi Tallinna Sadamas üle antama võimalikult kiiresti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Laevafirmade teatel on keskmise kruiisilaeva pumpamisvõimsuseks 200 kuupmeetrit tunnis. Sadamas jäätmete vastuvõtmise eest vastutav ettevõte Green Marine kinnitab, et nii laevadel kui sadamas peetakse jäätmete üle ranget arvestust. Puhastamata vett laevad merre lasta ei tohi.

Green Marine juhatuse liige Carl-Jüri Piht rääkis, et kui laev jõuab sadamasse, siis peab deklareerima, kui palju reovett ta tahab ära anda.

Sadam hindab seda kogust ja annab loa jäätmekoguse äraandmiseks. Seejärel läheb see edasi linnahalli poole, kus on pumpla.

Suured kruiisilaevad töötlevad laeval tekkivaid jäätmeid ümber nii palju kui võimalik, sest sadamas üleantav iga kilogramm või liiter jäätmeid maksab.

Kuni kaks ja pool tuhat reisjat mahutava kruiisilaeva AIDAmar pardal tekib nädal aega kestva reisi jooksul jäätmeid üsna rohkelt nagu ikka, kui inimesed end hästi tunnevad.

Nn prügikastijäätmed kogutakse liigiti - paber, plast, plekk ja toidujäätmed on eraldatud. Selliseid jäätmeid tekib nädalase reisi jooksul 100-120 kuupmeetrit.

Laeval on olemas ka väike sorteerimisjaam. Kõige rohkem tekib kasutatud vett, mida kogutakse ka eraldi, vastavalt selle tekkekohale.

Toimetaja: Priit Luts



Saaremaa liigvesi pressib kaevust välja

Saaremaa on viimasel ajal olnud hädas kõrge veetasemega, mis ka maanteid uputama on pääsenud. Vett pole aga palju mitte ainult maapinal, vaid ka mitme meetri sügavuselt maa seest hakkab seda puurkaevust lausa välja pressima.

IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada

Kõik internetikasutajad peaksid hoolimata sellest, kas nende konto parool on lahti muugitud või mitte, selle kindlasti ära vahetama. IT-turvariski ei tasu alahinnata, hoitavad spetsialistid, sest identiteedivargus võib toimuda üsna lihtsalt.

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: