Vatikani riigisekretär: inimeste hirmuga ei tohi manipuleerida ({{commentsTotal}})

Vatikani riigisekretär kardinal Pietro Parolin ütles, et Euroopal on vaja ühtset lähenemist põgenikekriisis ja eriti on puudus neist inimestest, kes ei vihakõneleks, vaid selgitaks olukorda.

"Paavst muretseb ka Euroopa ja paljude eurooplaste reageeringute ehk hirmu pärast. Paljud inimesed tunnetavad sisserändajatest ohtu. Sõnum on lihtne - ärge kartke," ütles Parolin"Välisilmale" antud intervjuus.

Ta rääkis, et kuigi migratsiooni juures on palju aspekte nagu julgeolek ja terrorism, siis tema hinnangul ei peaks olukorda vaatama vaid probleemsest vaatenurgast.

"See on inimkonna ajalugu ehk eri kultuuride, religioonide, eluviiside ja mõtteviiside konflikt, mis on kestnud sajandeid. Aga see võib olla ka rikastamise allikas. Sõltub, millisest perspektiivist vaadata. Me ei ole nii naiivsed, et öelda, et see on lihtne. Migratsiooni juures on palju aspekte, näiteks julgeolek, terrorism, mis on praegusel ajal väga tõsised. Kuid minu arvates ei peaks me vaatama üksnes probleemsest vaatenurgast, vaid ka avatud südamega," selgitas ta.

Kardinal lisas, et katolik kirik ja ka teised kirikud on teinud palju tööd rändajatekriisis. Tema sõnul on peamine põhimõte lahendada probleem alguspunktis ehk saavutada rahu Lähis-Idas.

Parolini sõnul on oht, et põgenikekriis võib viia Euroopa murdumiseni.

"Õige lähenemine oleks ühtne. See on poliitikute ja diplomaatia ülesanne. Miski pole raske ega võimatu. See on alguspunkt, et kellelgi pole lahendust. Lahendus tuleb leida koos. On tähtis mitte manipuleerida inimeste hirmuga, vaid aidata neil mõista. See on liidrite roll," rääkis ta.

Pikemat intervjuud kardinal Pietro Paroliniga vaata artikliga seotud videost.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: