Jõks välispoliitika kogemusest: Trump või Clinton ei hakka tõepoolest mulle helistama ({{commentsTotal}})

Presidendiks pürgiv Allar Jõks ütles "Aktuaalse kaamera" stuudiointervjuus, et tema kapist ühtki luukeret välja ei tule. Välispoliitika guruks ta end ei pea, kuid toonitas oma kaheksa aasta pikkust kogemust ÜRO eksperdina töötades.

Presidendikampaanias on mitmetel kandidaatidel ilmunud kapist välja luukered, kas teie olete plekitu?

Mul ei ole luukeresid kapis.

Milliste poliitiliste jõudude toetusele te panustate? Teada on, et teie suhted riigikogu kahe suure erakonnaga on teil pingsad olnud.

Ei ole olnud pingsad. Ma olen õiguskantsleri ja kodanikuna kritiseerinud erinevaid poliitilisi hoiakuid või kultuure, aga ma ei ole halvustanud ühtegi erakonda.

Te leiate, et ka riigikogus võite te valituks saada?

Ma arvan küll. Ma olen peaaegu igast erakonnast saanud täna pärast oma pressikonverentsi positiivset tagasisidet. Arvan, et mul on mõttekaaslasi igas erakonnas.

Miks te ikkagi otsustasite kandideerida?

Praegu on võimalus, et ma neid võitlusi, mida olen pidanud õiguskantsleri ja kodanikuna, saan jätkata võib-olla kuidagi teisiti kui ainult "Aktuaalse kaamera" otse-eetris mingit poliitilist sündmust kommenteerides.

Juba on kõlanud arvamusi, et teil napib välispoliitika ja kaitsepoliitika alaseid kogemusi.

Tõsi on see, et Donald Trump või Hillary Clinton ei helista mulle, et: "Tere, Allar! Mis arvad, mida USA võiks teha Süürias?" – nii kõva guru ma tõesti pole. Aga ma olen kaheksa aastat olnud erinevates riikides ÜRO eksperdina, sealhulgas Gruusias ja Ukrainas ja teinud neid asju, mis kuuluvad välispoliitika alla. Ehk tugevdanud nendes riikides inimõiguste kaitse organisatsioone.

Mis on teie järgmised sammud?

Minu järgmised sammud sõltuvad paljuski erakondade sammudest. Praegu on kokku lepitud kohtumine Vabaerakonnaga 28. mail. IRL on tundnud ka huvi, millised ajad sobiks minuga kohtumiseks. Tundub, et ka sotsiaaldemokraadid on valmis minu programmilisi seisukohti kuulama.

Kui suureks te siiski hindate oma võimalusi valituks saada?

Seda on raske öelda, aga ma ei oleks kandideerimist ette võtnud, kui mu ainus eesmärk olnuks CV-sse saada üks punkt juurde.

Toimetaja: Priit Luts



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: