GALERII: Eesti saatis Liibanoni uue kaitseväeüksuse ({{commentsTotal}})

{{1464062458000 | amCalendar}}

Eesti kaitsevägi saatis täna Liibanoni rahuvalvemissioonile kaitseväe kontingent ESTPLA-21, kes vahetab välja homme Liibanonist naasva ESTPLA-20.

Välismissioonile suunduvad kaitseväelased saadeti pidulikult teele kaitseväe peastaabi eest kell 11.30, kaitseväelastele pidas kõne 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.

Jalaväerühma peamine ülesanne Liibanonis on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Katseväelased patrullivad nii üksi kui ka koostöös Liibanoni relvajõududega. Paljud patrullid tehakse osapooli lahutaval niinimetatud sinisel joonel.

Suurema osa Liibanoni suunduvast Eesti üksusest moodustab jalaväerühm Estpla-21, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Ligi kolmandik üksuse kaitseväelastest on eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega. Kontingendi ülem on major Kuido Põldoja ja rühmaülem nooremleitnant Valdo Hälvin. Eesti üksuse eelgrupp suundus Liibanoni mai alguses.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ligi 40 Eesti kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Pataljoni kuulub üks soome- ja üks iiri jalaväekompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii, üksust toetab Iiri ja Soome kaitseväelastest kompaniisuurune toetusüksus. Soome-Iiri pataljon on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul aitab Liibanoni välisoperatsioon elus hoida Eesti ja Soome kaitsealast koostööd. "Meil on soomlastelt rahuvalvajatena palju õppida, meie põhjanaabritel on selles vallas ette näidata aastakümnete pikkune kogemus," ütles kolonelleitnant Palm.

Mais Liibanonis teenistust alustav kaitseväe kontingent on neljas, esimest korda teenisid Eesti jalaväelased Liibanonis 1996. ja 1997. aastal.

Teenistuse lõpetanud jalaväerühm Estpla-20 teenis samuti Soome-Iiri pataljonis ning on Liibanonis olnud novembrist. Estpla-20 jõuab koju homme pärastlõunal.

Toimetaja: Merit Maarits, Greete Palmiste



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: