Luik: NATO kohaolu oleks vaja rohkem, kuid praegune otsus on samm õiges suunas ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse (RKK) juhataja Jüri Luik ütles, et kuigi Balti riikidesse ja Poolasse oleks vaja pataljoni suurusest üksusest suuremat kohalolu, on praegune NATO otsus märkimisväärne samm õiges suunas.

Juuli teises pooles toimub NATO tippkohtumine Varssavis. Luik selgitas "Välisilmas", et juba praegu on toimunud palju ministrite kohtumisi ja tavaliselt viivad just need tippkohtumise tulemusteni.

"Kõige olulisem ja silmatorkavam saab olema NATO otsus paigutada väed lähedale NATO välispiiridele, eriti selle idalõigus, kus meie asume ehk paigutada täiendav kontingent vägesid Balti riikidesse ja Poolasse," ütles Luik.

Praegu on juttu olnud pataljoni suuruse üksuse saatmisest Baltimaadesse. Luik tõdes, et kindlasti oleks vaja veel rohkem.

"Kuid realistlikult vaadates, vaadates ressursse ja poliitilist tahet on see ikkagi märkimisväärne samm õiges suunas. Ma usun, et kui selline otsus Varssavist tuleb, siis võime sellega rahul olla," lisas ta samas.

EL-i ja Türgi suhetes on pingeline hetk

Jüri Luik ütles saates, et praegu on Euroopa Liidu ja Türgi suhetes pingeline hetk.

"Ühelt poolt on Türgi president öelnud, et ei kavatse muuta terrorismivastaseid seadusi, teiselt poolt on Euroopa Parlament pannud kindlalt püsti seisukoha, et siis ei tule ka viisavabadust," rääkis Luik.

"Arvestades, kui huvitatud on Euroopa Liit põgenikevoole mingi piiri panemisest, siis ma oletan, et mingi kompromiss leitakse. Liiatigi on Erdoganile sisepoliitiliselt kasulik viisavabdus, mis on olnud alati üksTürgi nõudmine Euroopa Liidule ja mis väga positiivselt mõjutab Türgi kodanikke, järelikult ka Türgi presidenti," lisas ta.

Tema sõnul peab EL otsustama, kui kaugele ollakse kompromissiga nõus minema.

Türgi on ähvardanud minna Süüria probleemi üksi lahendama, kuid Luige sõnul on see ebatõenäoline, kuna Türgi vajaks selleks USA toetust.

"Samas, kui vaadata, et USA keskvägejuhatuse ülem külastas just Süüriat ja käis nimelt kurdi aladel, siis ma usun, et see on USA poolt ka diskreetne märk, et nad eeldavad, et kurdid tegutsevad selles piirkonnas ja Türgi sekkumine poleks väga teretulnud," selgitas Luik.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: