Luik: NATO kohaolu oleks vaja rohkem, kuid praegune otsus on samm õiges suunas ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse (RKK) juhataja Jüri Luik ütles, et kuigi Balti riikidesse ja Poolasse oleks vaja pataljoni suurusest üksusest suuremat kohalolu, on praegune NATO otsus märkimisväärne samm õiges suunas.

Juuli teises pooles toimub NATO tippkohtumine Varssavis. Luik selgitas "Välisilmas", et juba praegu on toimunud palju ministrite kohtumisi ja tavaliselt viivad just need tippkohtumise tulemusteni.

"Kõige olulisem ja silmatorkavam saab olema NATO otsus paigutada väed lähedale NATO välispiiridele, eriti selle idalõigus, kus meie asume ehk paigutada täiendav kontingent vägesid Balti riikidesse ja Poolasse," ütles Luik.

Praegu on juttu olnud pataljoni suuruse üksuse saatmisest Baltimaadesse. Luik tõdes, et kindlasti oleks vaja veel rohkem.

"Kuid realistlikult vaadates, vaadates ressursse ja poliitilist tahet on see ikkagi märkimisväärne samm õiges suunas. Ma usun, et kui selline otsus Varssavist tuleb, siis võime sellega rahul olla," lisas ta samas.

EL-i ja Türgi suhetes on pingeline hetk

Jüri Luik ütles saates, et praegu on Euroopa Liidu ja Türgi suhetes pingeline hetk.

"Ühelt poolt on Türgi president öelnud, et ei kavatse muuta terrorismivastaseid seadusi, teiselt poolt on Euroopa Parlament pannud kindlalt püsti seisukoha, et siis ei tule ka viisavabadust," rääkis Luik.

"Arvestades, kui huvitatud on Euroopa Liit põgenikevoole mingi piiri panemisest, siis ma oletan, et mingi kompromiss leitakse. Liiatigi on Erdoganile sisepoliitiliselt kasulik viisavabdus, mis on olnud alati üksTürgi nõudmine Euroopa Liidule ja mis väga positiivselt mõjutab Türgi kodanikke, järelikult ka Türgi presidenti," lisas ta.

Tema sõnul peab EL otsustama, kui kaugele ollakse kompromissiga nõus minema.

Türgi on ähvardanud minna Süüria probleemi üksi lahendama, kuid Luige sõnul on see ebatõenäoline, kuna Türgi vajaks selleks USA toetust.

"Samas, kui vaadata, et USA keskvägejuhatuse ülem külastas just Süüriat ja käis nimelt kurdi aladel, siis ma usun, et see on USA poolt ka diskreetne märk, et nad eeldavad, et kurdid tegutsevad selles piirkonnas ja Türgi sekkumine poleks väga teretulnud," selgitas Luik.

Toimetaja: Merili Nael



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema