Balti ja Poola seadusandjad on vastu kohustuslikele kvootidele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Sakis Mitrolidis/AFP/Scanpix

Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjonide esimehed väljendasid esmaspäeval Riias toimunud kohtumisel vastuseisu kohustuslikele põgenikekvootidele, kutsudes üles mõistma, et asüülitaotlejate lõimimine ühiskonda nõuab teatavaid pingutusi ja aega.

Poliitikud arutasid mitmeid teemasid, keskendudes rändele, Venemaa strateegilisele kommunikatsioonile ja sündmustele Ukrainas.

"Balti riigid ja Poola ei ole praegu valmis toetama lahendusi, mis võivad vajada kohustuslikke põgenike ümberpaigutamise mehhanisme," lausus Läti parlamendis EL-i asjade komisjoni juhtiv Lolita Cigane erakonnast Ühtsus.

Eesti parlamendi EL-i asjade komisjoni esimees Kalle Palling nõustus temaga, kiites Balti-Poola koostööd Ukraina toetamisel ja rõhutades, et ühtne seisukoht põgenikekvootide küsimuses on hea näide koostööst.

Poola senati välis- ja EL-i asjade komisjoni juhi Piotr Wachi sõnul oli Poolal asüülitaotlejate vastuvõtmisel probleeme ja seetõttu vastu võetud inimeste hulk kavandatust väiksem, kuid probleem on praeguseks lahendatud.

Leedu parlamendi EL-i asjade komisjoni juhtiv Gediminas Kirkilas aga rõhutas Leedu valmisolekut täita endale asüülitaotlejate vastuvõtu osas võetud kohustused.

Allikas: BNS



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: