Audit: valitsus pumpas Estonian Airi miljoneid, pidades tingimata vajalikuks lennufirma olemasolu ({{commentsTotal}})

{{1464075003000 | amCalendar}}

Valitsus süstis Estonian Airi kümneid miljoneid eurosid piisavalt süvenemata ja lähetudes sellest, et Eestile on tingimata vaja Tallinnas baseeruvat lennufirmat, tõdeb riigikontrolli audit.

Riigikontroll leiab, et Euroopa Komisjoni otsus, et Eesti riik on rahvuslikku lennufirmat toetanud Euroopa Liidu reeglite vastaselt 84,9 miljoni euroga, oleks olnud välditav, kui valitsus oleks järginud riigivaraseaduse põhimõtteid ja veendunud, et Estonian Airile raha ning laenude andmine on eesmärgipärane, otstarbekas, säästlik ja õiguspärane.

Audit rõhutab, et valitsus võttis otsused vastu põhimõtteliselt seisukohalt, et Eestile on tingimata Tallinnas baseeruvat lennufirmat vaja.

Valitsus ei kaalunud seejuures sisuliselt ja põhjalikult lennuühenduste tagamise muid võimalusi ega nõudnud ühelgi juhul, kui ta otsustas anda raha või laenu (kokku ligi 85 miljonit eurot), sõltumatu eksperdi poolt realistlikuks tunnistatud terviklikku äriplaani ega õigusanalüüsi. Nii ei saanud valitsusel olla ka kindlust, et ta käitub raha andes ratsionaalse investorina.

Esimesed riigiabi käsitlevad analüüsid telliti alles 2013. aastal, kui komisjon oli juba menetluse algatanud. Selleks ajaks olid otsused, mis komisjoni negatiivse seisukohani viisid, ammu tehtud.

Riigikontroll märgib, et saatuslikuks said Estonian Airile valitsuse otsused, mis tehti juba aastatel 2010 ja 2011. Ühel juhul anti lennufirma aktsiakapitali laiendamiseks 17,9 miljonit ja teisel korral 30 miljonit selleks, et oluliselt laiendada tema tegevusareaali. Komisjoni sellest ei teavitatud.

"Need kaks otsust olid esmased argumendid, miks nad tegid negatiivse otsuse, kõik järgnevad otsused tegelikult ei omanud enam tähtsust, kuna EL-is kehtib lihtne reegel - riik saab anda abi kord kümne aasta jooksul Ja kuna Komisjon leidis, et need kaks otsust - 2010 ja 2011 - olid juba vastuolus sellega, siis oli juba seda reeglit rikutud," selgitas riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo "Aktuaalsele kaamerale".

Seega põhjustasid riigikontrolli hinnangul komisjoni negatiivse otsuse eelkõige enne komisjoni teavitamist (2012) tehtud valitsuse otsused ja ilmselt poleks ka hilisem parem kommunikatsioon riigiabimenetluses otsust muutnud.

Peaministrilt tuli selge hoiak

Hoolimata rahandusministeeriumi hinnangust, et pankrotiohtu sattunud Estonian Airi edasiste laenude andmine on keelatud riigiabi ning majandusministeeriumi seisukohast, et komisjoni positiivse otsuse saamise ning äriühingu eduka restruktureerimise väljavaated on vähesed, kujundas valitsus 2013. aasta alguses, tuginedes peaministri [Andrus Ansip] selgele hoiakule, põhimõttelise seisukoha mitte lasta Estonian Airi pankrotti ja anda talle vajalik rahastus, et äriühing suudaks tegevust jätkata vähemalt komisjoni otsuseni.

Seda kinnitab ka tõsiasi, et valitsus jätkas uute laenude väljamaksmist ka siis, kui rahandusministeerium varasemate laenude tagasimaksmisse ei uskunud ja need ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistas.

Näiteks kanti novembris 2014 äriühingule üle viimane laenu osamakse summas 12,1 miljonit eurot, ehkki rahandusministeeriumi kantsleri otsustega oli selleks ajaks varem antud 24,9 miljonit eurot juba maha kantud.

Otsused pinnapealse teabe põhjal

Auditi materjalid näitavad, et rahastamise otsused tegi valitsus põhjendamatult kiirustades ja pinnapealse teabe põhjal ka neis olukordades, kus oli võimalust ja aega teha vajalikud analüüsid ning tellida eksperdihinnangud küsimustes, kus ametnikud ei suuda kõiki vastuseid anda.

Alates aastast 2010 rahastas valitsus nelja erinevat Estonian Airi strateegiat, millest ühtegi ei õnnestunud ellu viia. Ebaõnnestumise põhjusi on analüüsitud episoodiliselt ning vastutusena on rakendatud vaid aktsiaseltsi juhatuse ühe esimehe ja nõukogu kahe liikme tagasikutsumist.

Estonian Airiga seonduvat on valitsus viimase viie aasta jooksul arutanud 25 korda ja iga kord kiireloomulisena, saades materjali kätte enamasti kas kohapeal või eelmisel päeval, mis ei võimaldanud neisse süveneda. Mitte ühelgi juhul ei esitatud valitsusele materjale nii, nagu näeb ette tavamenetluseks valitsuse reglement – 7 kalendripäeva enne valitsuse istungi toimumist.

Otsuste aluseks olnud materjalide ettevalmistamisel ei näidanud vajalikku nõudlikkust üles ei asjaomane minister oma ametnike ega peaminister valitsuse liikmete suhtes.

Riigikontrolör Alar Karis: "Ma tahaks arvata, et valitsuse Estonian Airi otsuste ettevalmistamise ja tegemise viis on lihtsalt halb üksiknäide. Erand, juhus, mis ei ilmesta puuduseid valikute langetamise protsessis üldisemalt. Aga ma kardan, et see pole nii. Käesolev audit ei räägi seega üksnes lennundusest, siit on õppida rohkem, kui läheb vaja järgmiste lennundusvaldkonda puudutavate otsuste tegemiseks."

Materjale talletati seadust eirates

Audit tõstatas ka laiema küsimuse, kuidas üldse talletatakse riigi äriühingute juhtimisotsuste aluseks olnud materjale.

Näiteks mitmete oluliste Estonian Airiga seotud materjalide asjus pole selgust. Riigifirma nõukogu koosolekute alusmaterjalid 2010. aastast kuni 2012. aasta maini on säilinud vaid ühes eraettevõttes, ehkki seadus kohustab neid säilitama ministeeriumis.

Ühtlasi erinevad kohati majandusministeeriumi ning riigikantselei andmed selle kohta, millised materjalid valitsusele otsuste tegemiseks esitati.

Nordica loomiseks anti raha enne eksperthinnangut

Mullu septembris asutas valitsus veel enne Estonian Air tegevuse lõpetamist kaks uut riiklikku lennufirmat: üks neist tegutseb tänaseks kaubamärginimega Nordica ja teine on OÜ Transpordi Varahaldus. Kokku eraldas valitsus kahele uuele lennuettevõttele ligi 73 miljonit eurot.

Riigikontrolli hinnangul tegi valitsus kahe uue lennuettevõtte asutamise otsuse valdavalt riigivaraseaduse põhimõtteid järgides: valitsusele esitati äriühingute terviklikud ja kasumit prognoosivad äriplaanid.

Samuti pöörati tähelepanu riigiabiküsimustele ning telliti eksperdiarvamusi, mille kohaselt on valitsuse otsus riigiabireeglitega kooskõlas.

Samas valmisid sõltumatu eksperdi lõplikud hinnangud pärast valitsuse otsust, mistõttu ei saanud valitsusel olla otsustamise ajal veel lõplikku kindlust, et käitub ratsionaalse investorina.

Seejuures ei ole uute riiklike lennufirmade äriplaane kinnitanud omaniku esindajana äriühingute nõukogud. Nordica kasumisse jõudmise aeg on võrreldes asutamisel valitsusele prognoosituga muutunud ja täpne selgus, kuidas Nordical majanduslikult läinud on, saabub äriühingu enda hinnangul eeldatavasti juunis 2016.

Ettepanekud

Riigikontrolli ettepanek auditile tuginedes on, et valitsusele esitatavate materjalide hulka peaks kindlasti kuuluma:

  • äriühingu terviklik äriplaan vähemalt järgmiseks neljaks aastaks koos finantsprognoosidega;
  • äriplaani koostamises mitteosalenud sõltumatu eksperdi hinnang äriplaani majandusliku teostatavuse ja äriplaanis võetud eelduste realistlikkuse kohta;
  • rahandusministeeriumi koostatud või tellitud analüüs otsuse vastavuse kohta Euroopa Liidu riigiabireeglitele ning kinnitus
    valitsusele esitatud materjalis, et rahandusministeeriumi hinnangul on otsus ühisturu reeglitega kooskõlas.

Riigikontroll leiab ka, et riigis peaks olema riigiabiküsimuste keskne kompetentsuskeskus, mis nõustaks riigiasutusi riigiabi
teemal sõltumata valdkonnast ja annaks riigiabiga puutumuses olevate otsuste puhul valitsusele arvamuse, kas kavandatav otsus on
kooskõlas Euroopa Liidu ühisturu reeglitega.

Riigikontrolli ettepanek on kujundada kompetentsuskeskus rahandusministeeriumisse.

 

Toimetaja: Priit Luts



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema