Rõivas tutvustas Merkelile Eesti e-riiki ({{commentsTotal}})

{{1464066800000 | amCalendar}}
Vasakult: Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Eesti peaminister Taavi Rõivas ja Saksamaa asekantsler Sigmar Gabriel.
Vasakult: Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Eesti peaminister Taavi Rõivas ja Saksamaa asekantsler Sigmar Gabriel. Autor/allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Peaminister Taavi Rõivas ütles täna Saksamaa valitsusele Eesti e-riigi ning küberjulgeoleku alast kogemust tutvustades, et e-teenuste kasutuselevõtt ei pea tähendama, et inimeste privaatsus kuidagi kannataks.

Interneti ja digilahendustega kaasnevad riskid ei tähenda Rõivase sõnul, et riigid peaks infoühiskonna arendamisest loobuma, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

“Saame neid riske edukalt maandada, samal ajal kui digiteenuseid edasi arendame,” ütles Rõivas ja rõhutas, et see lähenemine on olnud Eesti infoühiskonna arengu üks alustalasid. 

Rõivas osales Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli isiklikul kutsel Saksa valitsuskabineti väljasõiduistungil Mesebergis, et tutvustada ettekandega “Kaasaegne riik ja küberturvalisus” Eesti e-riiki ja küberjulgeoleku alast kogemust ja korraldust. 

Peaminister ütles oma ettekandes, et riik saab digiteenuste levikule kaasa aidata, kui loob soosiva õigusliku keskkonna ja taristu teenuste turvaliseks kasutuseks. Rõivas rõhutas küberjulgeoleku tagamise olulisust: inimestel ja ettevõtetel peab olema kindlus, et nende andmed on kindlalt kaitstud ja vajalikud teenused toimivad. 

Rõivas avaldas Saksa ministritele lootust, et riikidevaheline praktiline koostöö kasvab ja see annab hoogu Euroopas digitaalse ühtse turu arengule. “Mida rohkem riigid küberkaitse koostööd teevad, seda laiemalt saame me digiteenuseid kasutusele võtta,” rõhutas Rõivas. Piiriülestel digiteenustel on tema sõnul oluline potentsiaal Euroopa konkurentsivõime tõstmisel. 

Saksa valitsuskabineti kahepäevase väljasõiduistungi fookusteemadeks olid digitaliseerimine, rändekriis ja pagulaste integratsioon. Saksa majanduse ja avaliku sektori digitaliseerimine on Saksamaa ametisoleva valitsuse üks prioriteete.

Varem on Rõivas Saksamaal muude teemade kõrval Eesti e-riigist ja digitaalsetest teenustest rääkinud jaanuaris Baierimaa parlamendi juhterakonna aastakonverentsil ning veebruaris väikese ja keskmise suurusega ettevõtete katusorganisatsiooni BVMW aastakonverentsil Berliinis.

Peaminister naaseb Eestisse kolmapäeva varahommikul.

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: