Mullu deklareeritud üüri- ja välistulu kasvas kopsakalt ({{commentsTotal}})

Maksu- ja tolliamet
Maksu- ja tolliamet Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Möödunud aasta tuludeklaratsioonidelt paistis taas kord silma üüritulu ja välistulu deklareerijate suurem hulk. Mõlema tululiigi mitmekümneprotsendine kasv peegeldab suurenenud soovi oma maksuasjad korras hoida, teatas maksu- ja tolliamet kokkuvõttes.

Mullusega võrreldes registreeriti veerandi võrra enam üüritulu, iga kümnes üüritulu registreerija tegi seda eelmisel aastal esimest korda.

Üüritulu deklareerijate kasv on MTA teenindusosakonna peaspetsialisti Hannes Udde sõnul kasvanud jõudsalt juba viimasel paaril aastal. 2013. aastaga võrreldes aja jooksul on tulu suurenenud enam kui poole võrra.

„Kindlasti jätkame omalt poolt teavituse ja nõustamisega ka tulevikus, suur samm on maksuasjade korrastamise suunas inimestel endil juba astutud,“ sõnas Udde.

Välismaal teenitud tulu eest tuleb Eestis deklareerida. Ka see näitaja on varasemaga võrreldes suurenenud - lausa kolmandiku võrra. Udde sõnul peegeldab see inimeste teadlikkuse kasvu ja näitab paremat riikidevahelist infovahetust.

„Ehkki info jagamine teiste riikidega on järjest parem, siis on välistulu üks nendest, mida inimene veel ise käsitsi täitma peab, kuna info ei jõua meieni tulude deklareerimise ajaks. Seetõttu on ainult positiivne, et üha rohkem deklareeritakse see ära õigel ajal,“ lisas Udde.

2015. aasta kohta esitati kokku 586 066 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, mis on 2014. aastaga võrreldes 0,4 protsenti vähem. Tulu deklareeriti 7,5 protsenti rohkem kui mullu ehk ligikaudu 7,2 miljardit eurot mis teeb ühe deklaratsiooni kohta keskmiselt ligi 12 660 eurot.

Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksumaksja maksuvaba tulu pealt (51,8%), pensionidelt (24,7%) ja laste maksuvabalt tulult (6,8%).

Deklareeritud eluasemelaenude intressidelt saadi keskmiselt tagasi 109, koolituskuludelt 100 ja annetustelt 20 eurot enammakstud tulumaksu.

Vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti seitsmes deklaratsioonis, mis on ühe võrra rohkem kui aasta tagasi.

Kontrolli tulemusena jäeti tagastamata tulumaksu 6842 deklaratsiooni alusel kokku 361 341 eurot. Üle vaadatakse peamiselt need deklaratsioonid, kus on kajastatud uus võetud eluasemelaen või maksumaksja poolt deklareeritud andmed ei ühti maksu- ja tolliametile teadaolevate andmetega. Samuti siis, kui on deklareeritud välismaa koolituskulu ja eelmiste aastate välistulu on jäetud märkimata.

Tulumaksu tagastamise tähtaeg on 1. juuli. Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nendele, kes said kasu vara võõrandamisest ning deklareerisid välismaalt saadud tulusid, on tähtajaks 3. oktoober.

Toimetaja: Greete Palmiste



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: