Rootsi kavatseb lähiaastatel panustada riigikaitsesse miljardeid kroone ({{commentsTotal}})

Rootsi valitsus kavatseb järgneva nelja aastaga panustada riigikaitsesse 10 miljardit Rootsi krooni ehk umbes miljard eurot. Kaitseminister Peter Hultqvisti hinnangul on tähtis suurendada Läänemere julgeolekut, kuid see ei tähenda Rootsi automaatset liitumist NATO-ga.

Kaitseminister Hultqvist tõstis esile, et pärast Vene lennukite ründeharjutusi 2013. aastal suurendas valitsus raha riigikaitsele. Aastani 2020 on valitsus lubanud 10 miljardit krooni ehk ligikaudu 1 miljard eurot, millega ostetakse kaks uut allveelaeva, Saabi uue põlvkonna hävitajaid Gripen, õhukaitsesüsteem ning korraldatakse tihedamalt õppusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Suurim puudujääk on isikkoosseisus, meil on puudu veerand vajaminevast kaitseväest. Teiseks, õhukaitse. See on suur puudujääk meie organisatsoonis, kuigi meil on väga hea õhuvägi, tuleb baase ka kaitsta," selgitas Rootsi kuningliku sõjateaduste akadeemia liige, erukindralmajor Karlis Neretnieks.

Homme esitleb Rootsi uue põlvkonna Jas Gripeni hävitajat, mida on riigil kavas osta. Uut moderniseerimislainet silmas pidades on esil ikka küsimus alliansi liikmelisusest.

Ka viimase Soome välisministeeriumi tellitud raporti järgi oleks parim, kui võimaliku liitumisotsuse teeksid Rootsi ja Soome koos.

Kaitseminister ei pea aga alliansi küsimust kõige tähtsamaks. "Kõige tähtsam praegu on luua Euroopa siinsesse piirkonda stabiilsus. Tähtis on teha asju süvendatud koostöös ning kõrgema sõjalise võimekusega. See on meie jaoks tähtsam, kui pidada Rootsis debatti NATO liikmesuse üle."

Erukindralmajor Neretnieks tõstis aga sarnaselt Soome presidendi Sauli Niinistöga esile küsimuse, miks ei räägita NATO valmisolekut abistada oma lähedasi partnereid.

"See on NATO huvides kaitsta Rootsit, sest on väga raske kaitsta Balti riike ilma Rootsi õhuruumi ja merealata. Kui NATO tahab suurelt panustada Balti riikides, siis NATO peab kaaluma, kuidas Rootsit aidata või toetada," sõnas erukindralmajor.

Selleks, et NATO saaks Rootsi territooriumi kasutada oma vägede jaoks, on vaja võõrustajamaa lepet. Rootsi allkirjastas leppe NATO Walesi tippkohtumisel 2 aastat tagasi koos Soomega, kes on selle ka heaks kiitnud.

Rootsis tahavad aga nii Vasakpartei kui ka Rootsi Demokraadid uurida parlamendi põhiseaduskomisjonis, kas lepe mõjutab põhiseaduses määratletud vabadusi. Seega võib heakskiitmise protsess venida kuni aastani.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: