Rootsi kavatseb lähiaastatel panustada riigikaitsesse miljardeid kroone ({{commentsTotal}})

Rootsi valitsus kavatseb järgneva nelja aastaga panustada riigikaitsesse 10 miljardit Rootsi krooni ehk umbes miljard eurot. Kaitseminister Peter Hultqvisti hinnangul on tähtis suurendada Läänemere julgeolekut, kuid see ei tähenda Rootsi automaatset liitumist NATO-ga.

Kaitseminister Hultqvist tõstis esile, et pärast Vene lennukite ründeharjutusi 2013. aastal suurendas valitsus raha riigikaitsele. Aastani 2020 on valitsus lubanud 10 miljardit krooni ehk ligikaudu 1 miljard eurot, millega ostetakse kaks uut allveelaeva, Saabi uue põlvkonna hävitajaid Gripen, õhukaitsesüsteem ning korraldatakse tihedamalt õppusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Suurim puudujääk on isikkoosseisus, meil on puudu veerand vajaminevast kaitseväest. Teiseks, õhukaitse. See on suur puudujääk meie organisatsoonis, kuigi meil on väga hea õhuvägi, tuleb baase ka kaitsta," selgitas Rootsi kuningliku sõjateaduste akadeemia liige, erukindralmajor Karlis Neretnieks.

Homme esitleb Rootsi uue põlvkonna Jas Gripeni hävitajat, mida on riigil kavas osta. Uut moderniseerimislainet silmas pidades on esil ikka küsimus alliansi liikmelisusest.

Ka viimase Soome välisministeeriumi tellitud raporti järgi oleks parim, kui võimaliku liitumisotsuse teeksid Rootsi ja Soome koos.

Kaitseminister ei pea aga alliansi küsimust kõige tähtsamaks. "Kõige tähtsam praegu on luua Euroopa siinsesse piirkonda stabiilsus. Tähtis on teha asju süvendatud koostöös ning kõrgema sõjalise võimekusega. See on meie jaoks tähtsam, kui pidada Rootsis debatti NATO liikmesuse üle."

Erukindralmajor Neretnieks tõstis aga sarnaselt Soome presidendi Sauli Niinistöga esile küsimuse, miks ei räägita NATO valmisolekut abistada oma lähedasi partnereid.

"See on NATO huvides kaitsta Rootsit, sest on väga raske kaitsta Balti riike ilma Rootsi õhuruumi ja merealata. Kui NATO tahab suurelt panustada Balti riikides, siis NATO peab kaaluma, kuidas Rootsit aidata või toetada," sõnas erukindralmajor.

Selleks, et NATO saaks Rootsi territooriumi kasutada oma vägede jaoks, on vaja võõrustajamaa lepet. Rootsi allkirjastas leppe NATO Walesi tippkohtumisel 2 aastat tagasi koos Soomega, kes on selle ka heaks kiitnud.

Rootsis tahavad aga nii Vasakpartei kui ka Rootsi Demokraadid uurida parlamendi põhiseaduskomisjonis, kas lepe mõjutab põhiseaduses määratletud vabadusi. Seega võib heakskiitmise protsess venida kuni aastani.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: