Rootsi kavatseb lähiaastatel panustada riigikaitsesse miljardeid kroone ({{commentsTotal}})

Rootsi valitsus kavatseb järgneva nelja aastaga panustada riigikaitsesse 10 miljardit Rootsi krooni ehk umbes miljard eurot. Kaitseminister Peter Hultqvisti hinnangul on tähtis suurendada Läänemere julgeolekut, kuid see ei tähenda Rootsi automaatset liitumist NATO-ga.

Kaitseminister Hultqvist tõstis esile, et pärast Vene lennukite ründeharjutusi 2013. aastal suurendas valitsus raha riigikaitsele. Aastani 2020 on valitsus lubanud 10 miljardit krooni ehk ligikaudu 1 miljard eurot, millega ostetakse kaks uut allveelaeva, Saabi uue põlvkonna hävitajaid Gripen, õhukaitsesüsteem ning korraldatakse tihedamalt õppusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Suurim puudujääk on isikkoosseisus, meil on puudu veerand vajaminevast kaitseväest. Teiseks, õhukaitse. See on suur puudujääk meie organisatsoonis, kuigi meil on väga hea õhuvägi, tuleb baase ka kaitsta," selgitas Rootsi kuningliku sõjateaduste akadeemia liige, erukindralmajor Karlis Neretnieks.

Homme esitleb Rootsi uue põlvkonna Jas Gripeni hävitajat, mida on riigil kavas osta. Uut moderniseerimislainet silmas pidades on esil ikka küsimus alliansi liikmelisusest.

Ka viimase Soome välisministeeriumi tellitud raporti järgi oleks parim, kui võimaliku liitumisotsuse teeksid Rootsi ja Soome koos.

Kaitseminister ei pea aga alliansi küsimust kõige tähtsamaks. "Kõige tähtsam praegu on luua Euroopa siinsesse piirkonda stabiilsus. Tähtis on teha asju süvendatud koostöös ning kõrgema sõjalise võimekusega. See on meie jaoks tähtsam, kui pidada Rootsis debatti NATO liikmesuse üle."

Erukindralmajor Neretnieks tõstis aga sarnaselt Soome presidendi Sauli Niinistöga esile küsimuse, miks ei räägita NATO valmisolekut abistada oma lähedasi partnereid.

"See on NATO huvides kaitsta Rootsit, sest on väga raske kaitsta Balti riike ilma Rootsi õhuruumi ja merealata. Kui NATO tahab suurelt panustada Balti riikides, siis NATO peab kaaluma, kuidas Rootsit aidata või toetada," sõnas erukindralmajor.

Selleks, et NATO saaks Rootsi territooriumi kasutada oma vägede jaoks, on vaja võõrustajamaa lepet. Rootsi allkirjastas leppe NATO Walesi tippkohtumisel 2 aastat tagasi koos Soomega, kes on selle ka heaks kiitnud.

Rootsis tahavad aga nii Vasakpartei kui ka Rootsi Demokraadid uurida parlamendi põhiseaduskomisjonis, kas lepe mõjutab põhiseaduses määratletud vabadusi. Seega võib heakskiitmise protsess venida kuni aastani.

Toimetaja: Laur Viirand



Eestisse saabusid USA F-35 hävitajad
Uuendatud: 14:36 

ERR-i FOTOD LENNUKITE MAANDUMISEST ÄMARIS

Ivari IljaIvari Ilja

EMTA rektorikandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit alistas maailma 34. reketi ja jõudis Stuttgardis teise ringi

Eesti esireket Anett Kontaveit võitis kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril neljanda järjestikuse mängu ja jõudis teise ringi.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.