Erdogan määras ametisse Türgi uue valitsuse ({{commentsTotal}})

Türgi uus peaminister Binali Yildirim 24. mail parlamendis.
Türgi uus peaminister Binali Yildirim 24. mail parlamendis. Autor/allikas: Umit Bektas/Reuters/Scanpix

Türgi president Recep Tayyip Erdogan kiitis teisipäeval heaks uue valitsuse, mida juhib peaminister Binali Yildirim.

Yildirim, kes vahetab välja Ahmet Davutoglu, kuulutas kabineti koosseisu välja teisipäeval pärast kohtumist presidendiga, vahendas BNS.

Suurem osa seniseid ministreid säilitab ametikoha, kuid välja vahetati Euroopa Liidu asjade minister.

Nii jäävad ametisse välisminister Mevlut Cavusoglu, justiitsminister Bekir Bozdag, siseminister Efkan Ala ja asepeaminister majanduse alal Mehmet Simsek.

Suurima muudatusena saab EL-i asjade ministriks võimuerakonna pressiesindaja Omer Celik. Ta vahetab välja Volkan Bozkiri, kellega EL pidas läbirääkimisi migratsioonikriisi lahendamiseks.

Senise kaitseministri Ismet Yilmazi asemele määrati Fikri Isik ja uues valitsuses ei ole kohta senisel mõjuvõimsal asepeaministril Yalcin Akdoganil.

Erdogani väimees Berat Albayrak säilitab energiaministri kõrge ametikoha, ehkki räägiti võimalusest, et ta paigutatakse veel kõrgemale kohale.

Türgi valitsev Õigluse ja Arengu Partei (AKP) valis Erdogani liitlase Yildirimi pühapäeval uueks esimeheks Ahmet Davutoglu asemel, kes lahkus peaministri kohalt erimeelsuste tõttu presidendiga. Yildirim oli parteijuhi kohale ainus kandidaat.

Yildirim: Türgi vajab presidentaalset süsteemi ja põhiseaduse muutmist

Peaminister Yildirim lükkas täna tagasi väited, justkui sekkuks president Erdogan liigselt valitsuse tööprotsessi, ning rõhutas, et president täidab vaid oma riigipea kohustusi.

Küll aga märkis ta, et põhiseadus vajab kiiremas korras muutmist, sest põhiseadus peab väljendama senisest rohkem asjaolu, et riigipea on rahva poolt valitud. Erdogani lähedaseks liitlaseks olev Yildirim on ka varem korduvalt kinnitanud, et riigis tuleb kehtestada selge presidentaalne valitsemissüsteem, vahendas Reuters.

Oma esimeses parlamendi ees peetud kõnes lubas Yildirim ka seda, et sõjaväeoperatsioonid Kurdistani Töölispartei (PKK) vastu jätkuvad niikaua, kuni viimased loobuvad oma rünnakutest.

Türgi rahvuslaste erakonna Natsionalistlik Liikumine (MHP) juht Devlet Bahceli aga kordas täna oma lubadust, et tema erakond ei hakka Erdogani põhiseaduse muutmisel toetama. Ka teised opositsiooniparteid on varem oma vastuseisust teavitanud.

Toimetaja: Laur Viirand



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: