Egiptuse ametnik: väited reisilennuki plahvatamise kohta ei pea paika ({{commentsTotal}})

Egiptuse relvajõudude poolt avaldatud foto Vahemerelt leitud tükkidest.
Egiptuse relvajõudude poolt avaldatud foto Vahemerelt leitud tükkidest. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Egiptuse kriminalistide juhtiv ametnik lükkas tagasi meedias levima hakanud väiteid, justkui oleks EgyptAiri lennukatastroofis hukkunute surnukehade esialgsel uurimisel leitud jälgi, mis viitavad plahvatusele.

"Kõik, mis selle teema kohta on kirjutatud, on täielik vale ning tegu on oletustega, mis pole pärit kriminalistika ja kohtumeditsiini ametkonnast," rõhutas ametkonna juht Hesham Abdelhamid riikliku uudisteagentuuri MENA ja Reutersi vahendusel.

Sellest, et Vahemerest leitud surnukehadelt olevat leitud plahvatuse jälgi, kirjutasid täna mitmed meediaväljaanded.

Näiteks rääkis üks uurimisega seotud anonüümne allikas AP-le, et ta oli Kairos isiklikult EgyptAiri katastroofis hukkunu jäänuseid uurinud ja tema hinnangul võis lennuki allakukkumise põhjustada plahvatus. Plahvatust pidas ta enda sõnul tõenäoliseks eelkõige seetõttu, et tükke oli kokku umbes 80 ning ühtegi suuremat kehaosa - näiteks pead või kätt - pole seni leitud.

Reutersiga rääkinud teine allikas aga rõhutas, et praeguste leidude põhjal ei saa veel teha mingeid järeldusi lennukatastroofi põhjuste kohta. Ka BBC-ga rääkinud lennundusekspert mainis, et praegusi leide saab seletada mitmel erineval viisil.

19. mai ööl jäi Vahemere kohal kadunuks EgyptAiri lend MS804, mis oli teel Pariisist Kairosse. Reisilennuki Airbus A320-232 pardal oli kokku 66 inimest - 56 reisijat, seitse meeskonnaliiget ja kolm turvatöötajat.

Suure otsinguoperatsiooni käigus on seni leitud surnukehade tükke, pagasit ning lennuki tükke. Samas otsitakse endiselt lennuki suuremaid tükke ning musti kaste. Nädalavahetusel liitus otsingutega ka Egiptuse mereväe allveelaev.

Endiselt on aga segased reisilennuki viimaseid manöövreid puudutavad väited - kui Kreeka võimud on teatanud, et lennuk tegi ebatavalisi manöövreid, siis Egiptuse ametnike sõnul midagi sellist ei täheldatud. Samuti on saabunud vastuolulisi teateid selle kohta, kas lennukist saadeti ikkagi välja hädasignaal või mitte.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: