Maanteeamet: eksamineerijatest eraldi üksuse moodustamine ennetab ebaseaduslikke kokkuleppeid, esinduste saatus selgub juuliks ({{commentsTotal}})

Sõiduki registreerimistunnistus.
Sõiduki registreerimistunnistus. Autor/allikas: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

Maanteeamet on oma ümberstruktureerimise kavas sõnastanud ka plaani teha ameti senistest eksamisõidu vastuvõtjatest eraldi üksus. Ameti peadirektor on veendunud, et see mitte ei suurenda, vaid minimeerib altkäemaksu küsimise või pakkumise võimalust. Löögi alla sattunud teenindusbüroode saatus selgub aga juuliks.

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk peab uut, kavandatavat süsteemi, kus teenindusbüroode eksamineerijatest moodustatakse eraldiseisev üksus, üsna petmiskindlaks.

„Ei eksamineeritav ega eksamineerija saa tulevikus enne eksami toimumist teada, kes tuleb eksamile või kes eksamineerijatest võtab vastu konkreetse eksami,“ selgitas Sauk põhilist erinevust senisest süsteemist.

Ent eksamineerijad muutuvad ka senisest mobiilsemaks.Tulevikus on nad valmis vastu võtma eksameid just seal, kus on suurem nõudlus.

"Seni on neil olnud erinevate regioonide ja büroode osas väga erinev koormatus,“ põhjendas Sauk uut plaani. „Näeme olulist erinevust senise tegevusega, kus eksamineerijad olid konkreetse bürooga seotud. Soovime tulevikus ennetada seeläbi mistahes ebaseaduslikke kokkuleppeid eksamineeritava ja eksamineerija vahel,“ rääkis Sauk.

Esinduste saatus selgub 5. juuliks

Eksamite vastuvõtmise korra muutus on osa maanteeameti suuremast ümberkorraldusest, millega soovitakse osades linnades teeninduspunktid sootuks sulgeda.

Maavanemad pöördusid murega, et nende linnas enam sõidukitega seotud toiminguid teha ei saa, ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michali poole.

Maanteeameti direktor Sauk on linnade esindajatega seejärel ka ise kohtunud.

„Olen kohtunud Põlva, Jõgeva, Valga ja Rapla maavanematega ja selgitanud neile olukorda ning maanteeameti kavatsusi,“ kinnitas Sauk.

Kolmandik käib büroodes kohapeal

Põlva maavanem Ulla Preeden on hämmingus, miks ruttab maanteeamet oma ümberkorralduskavaga riigiasutuste võrgustiku korrastamiskavast ette. Just selle tegevuse käigus peaks paika saama, millistest linnadest saavad riiklike teenuste osutamise keskused.

"Põlvamaal kasutab kolmandik inimestest teenust füüsiliselt kohapeal. Kõiki ei saa suunata e-teenuseid tarbima või soovitada, et sõitke kõik Tartusse või sõitke kõik Võrru," põhjendas Preeden. Tema hinnangul ei tuleks lähtuda mitte sellest, mitu protsenti kogu Eesti elanikkonnast Põlvamaal teenust kasutab, vaid kui suur on osakaal kogu Põlva elanikkonnast. See aga on suur.

Preeden pidas Põlvamaa eripäraks ka suurt hulka vanemaealisi inimesi, kes teenust kontoris kasutavad. Neid bussiga Tartusse saata pole maavanema seisukohast mõistlik.

Preeden heitis ette, et suur hulk infost on nendeni jõudnud moonutatult ja läbi ajakirjanduse, kuid nüüdseks on maanteeametilt saadud lubadus, et enne juuni lõppu midagi ei muudeta.

Ministrilt pöördumisele veel vastust ei ole.

Vastust ootavad ka teised ühispöördumisele alla kirjutanud maavanemad. Valga juhtidel seisba kohtumine Michaliga ees 31. mail.

"Teenust on ikkagi vaja. Seda vajavad nii ettevõtjad kui ka inimesed, kes teevad liikluseksameid," polnud ka Valga maasekretär Tõnis Lass maanteeameti büroode sulgemise plaaniga päri.

Teenus kõikjal ülevaatamisel

Maanteeameti peadirektori kinnitusel selgub esinduste edasine saatus – millised bürood suletakse ning millised jätkavad - 5. juuliks.

Maavanemate põhiline kriitika puudutas asjaolu, et teenuse osutamine on riigile kasumlik, kuivõrd tehingutelt tasutavad riigilõivud ületavad büroode ülalpidamiskulusid, mistõttu pole justkui põhjust esindusi sulgema hakata.

„Reformi eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset ning efektiivset teenust igas büroos,“ jäi Sauki selgitus sulgemisotsusele üldsõnaliseks.

Teenust on kokku tõmmatud ka Tallinnas.

„Näiteks 1. märtsist sulgesime Tallinnas Lasnamäe teenindusbüroo, mis teostas ca 8% üle-eestilistest tehingutest. Lasnamäe büroo töötajatega tugevdasime Mustamäe bürood ja tänaseks on muudatused sujunud suuremate tõrgeteta,“ hindas Sauk ise.

Rapla büroo läbib „uuenduskuuri“ 1. juuniks. „Ka Raplas väheneb pakutavate teenuste hulk, kuid Rapla bürood ei suleta tervikuna ja me jätkame uues asukohas Tallinna mnt 14. Seal võetakse jätkuvalt vastu teooriaeksameid ja saab kasutada kliendiarvutit e-teeninduseks,“ selgitas Sauk muudatusi.

Lisaks jääb Sauki kinnitusel Raplamaale alles ka võimalus teha rasketehnika ülevaatust ja anda sõidueksameid kliendi juures.

Pole elutähtis teenus

„Ehk me püüame leida erinevaid alternatiive,“ võttis peadirektor jutu kokku.

Samas leiab maanteeameti direktor, et tema haldusala teenindusbüroosid ei peagi igas linnas olema.

„Tuletame meelde, et maanteeameti teenindusbüroos pakutavate teenuste osas ei ole tegemist elutähtsate teenuste osutamisega,“ teatas Sauk.

Selle asemel soovitab ta klientidel kasutada e-teenindust ning büroode külastamiseks omale eelnevalt aeg broneerida.

Minister Kristen Michal, kelle abi meeleheitel maavanemad maanteeameti sulgemisplaani vastu palusid, ei leidnud kahe päeva jooksul aega, et oma seisukohta ERR.ee-le selgitada.



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: