Maanteeamet: eksamineerijatest eraldi üksuse moodustamine ennetab ebaseaduslikke kokkuleppeid, esinduste saatus selgub juuliks
Maanteeamet on oma ümberstruktureerimise kavas sõnastanud ka plaani teha ameti senistest eksamisõidu vastuvõtjatest eraldi üksus. Ameti peadirektor on veendunud, et see mitte ei suurenda, vaid minimeerib altkäemaksu küsimise või pakkumise võimalust. Löögi alla sattunud teenindusbüroode saatus selgub aga juuliks.
Maanteeameti peadirektor Priit Sauk peab uut, kavandatavat süsteemi, kus teenindusbüroode eksamineerijatest moodustatakse eraldiseisev üksus, üsna petmiskindlaks.
„Ei eksamineeritav ega eksamineerija saa tulevikus enne eksami toimumist teada, kes tuleb eksamile või kes eksamineerijatest võtab vastu konkreetse eksami,“ selgitas Sauk põhilist erinevust senisest süsteemist.
Ent eksamineerijad muutuvad ka senisest mobiilsemaks.Tulevikus on nad valmis vastu võtma eksameid just seal, kus on suurem nõudlus.
"Seni on neil olnud erinevate regioonide ja büroode osas väga erinev koormatus,“ põhjendas Sauk uut plaani. „Näeme olulist erinevust senise tegevusega, kus eksamineerijad olid konkreetse bürooga seotud. Soovime tulevikus ennetada seeläbi mistahes ebaseaduslikke kokkuleppeid eksamineeritava ja eksamineerija vahel,“ rääkis Sauk.
Esinduste saatus selgub 5. juuliks
Eksamite vastuvõtmise korra muutus on osa maanteeameti suuremast ümberkorraldusest, millega soovitakse osades linnades teeninduspunktid sootuks sulgeda.
Maavanemad pöördusid murega, et nende linnas enam sõidukitega seotud toiminguid teha ei saa, ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michali poole.
Maanteeameti direktor Sauk on linnade esindajatega seejärel ka ise kohtunud.
„Olen kohtunud Põlva, Jõgeva, Valga ja Rapla maavanematega ja selgitanud neile olukorda ning maanteeameti kavatsusi,“ kinnitas Sauk.
Kolmandik käib büroodes kohapeal
Põlva maavanem Ulla Preeden on hämmingus, miks ruttab maanteeamet oma ümberkorralduskavaga riigiasutuste võrgustiku korrastamiskavast ette. Just selle tegevuse käigus peaks paika saama, millistest linnadest saavad riiklike teenuste osutamise keskused.
"Põlvamaal kasutab kolmandik inimestest teenust füüsiliselt kohapeal. Kõiki ei saa suunata e-teenuseid tarbima või soovitada, et sõitke kõik Tartusse või sõitke kõik Võrru," põhjendas Preeden. Tema hinnangul ei tuleks lähtuda mitte sellest, mitu protsenti kogu Eesti elanikkonnast Põlvamaal teenust kasutab, vaid kui suur on osakaal kogu Põlva elanikkonnast. See aga on suur.
Preeden pidas Põlvamaa eripäraks ka suurt hulka vanemaealisi inimesi, kes teenust kontoris kasutavad. Neid bussiga Tartusse saata pole maavanema seisukohast mõistlik.
Preeden heitis ette, et suur hulk infost on nendeni jõudnud moonutatult ja läbi ajakirjanduse, kuid nüüdseks on maanteeametilt saadud lubadus, et enne juuni lõppu midagi ei muudeta.
Ministrilt pöördumisele veel vastust ei ole.
Vastust ootavad ka teised ühispöördumisele alla kirjutanud maavanemad. Valga juhtidel seisba kohtumine Michaliga ees 31. mail.
"Teenust on ikkagi vaja. Seda vajavad nii ettevõtjad kui ka inimesed, kes teevad liikluseksameid," polnud ka Valga maasekretär Tõnis Lass maanteeameti büroode sulgemise plaaniga päri.
Teenus kõikjal ülevaatamisel
Maanteeameti peadirektori kinnitusel selgub esinduste edasine saatus – millised bürood suletakse ning millised jätkavad - 5. juuliks.
Maavanemate põhiline kriitika puudutas asjaolu, et teenuse osutamine on riigile kasumlik, kuivõrd tehingutelt tasutavad riigilõivud ületavad büroode ülalpidamiskulusid, mistõttu pole justkui põhjust esindusi sulgema hakata.
„Reformi eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset ning efektiivset teenust igas büroos,“ jäi Sauki selgitus sulgemisotsusele üldsõnaliseks.
Teenust on kokku tõmmatud ka Tallinnas.
„Näiteks 1. märtsist sulgesime Tallinnas Lasnamäe teenindusbüroo, mis teostas ca 8% üle-eestilistest tehingutest. Lasnamäe büroo töötajatega tugevdasime Mustamäe bürood ja tänaseks on muudatused sujunud suuremate tõrgeteta,“ hindas Sauk ise.
Rapla büroo läbib „uuenduskuuri“ 1. juuniks. „Ka Raplas väheneb pakutavate teenuste hulk, kuid Rapla bürood ei suleta tervikuna ja me jätkame uues asukohas Tallinna mnt 14. Seal võetakse jätkuvalt vastu teooriaeksameid ja saab kasutada kliendiarvutit e-teeninduseks,“ selgitas Sauk muudatusi.
Lisaks jääb Sauki kinnitusel Raplamaale alles ka võimalus teha rasketehnika ülevaatust ja anda sõidueksameid kliendi juures.
Pole elutähtis teenus
„Ehk me püüame leida erinevaid alternatiive,“ võttis peadirektor jutu kokku.
Samas leiab maanteeameti direktor, et tema haldusala teenindusbüroosid ei peagi igas linnas olema.
„Tuletame meelde, et maanteeameti teenindusbüroos pakutavate teenuste osas ei ole tegemist elutähtsate teenuste osutamisega,“ teatas Sauk.
Selle asemel soovitab ta klientidel kasutada e-teenindust ning büroode külastamiseks omale eelnevalt aeg broneerida.
Minister Kristen Michal, kelle abi meeleheitel maavanemad maanteeameti sulgemisplaani vastu palusid, ei leidnud kahe päeva jooksul aega, et oma seisukohta ERR.ee-le selgitada.