Lastele on rattasõidul kõige raskem liiklusmärkide järgi liiklemine ({{commentsTotal}})

Maanteameti mulluse liiklusaasta kokkuvõte tõi välja, et suurem tõenäosus õnnetusse sattuda on just noortel jalgratturitel. Seda, et laste liiklusteadmised on kohati väga erineva tasemega, näitasid ka Haapsalus peetud rattajuhiloa eksamid, kus 89 lapsest sooritas teooria- ja platsisõidu edukalt 35.

Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse eriala tudengite valvsa pilgu all käisid rattajuhiloa eksamit tegemas kolme kohaliku kooli liiklusringide õpilased, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eksam oli kaheosaline. 15 küsimusega teooriapooles võis eksida kuni kahe küsimusega. Kes selle edukalt sooritasid pääsesid õue platsisõitu tegema.

"Meil ei lubata muidu koolis rattaga käia ja siis ei saaks linna peal ka sõita. Kui politsei luba küsib, siis sul ei oleks ja siis nad teevad trahvi sulle," selgitas Haapsalu linna algkooli õpilane Laura Emilia rattaeksami vajalikkust.

Laste liiklusringi juhendava Helge Üpruse sõnul peaks liikluskasvatus algama juba lasteaiast ja kodust. Sageli tulevad lüngad teadmistes välja just märkide järgi liiklemisel.

"Lapsed on üldiselt teadlikud, linnalapsed oskavad tänaval liigelda, aga konkreetseks minnes, siis liiklusmärgid, liiklusmärkide tähendus ja kuidas liigelda liiklusmärkide järgi, on kõige raskem," selgitas Üprus.

Kõige suuremaks komistuskiviks oligi teooriaeksam. Pea kõik lapsed, kes selle läbisid, said hakkama ka platsisõiduga. Samas oli ka siin märgata paari tüüpilisemat viga, millest enamasti saadi paari proovisõidu järel siiski üle.

"Eks ikka on sõidu stabiilsus, ei suudeta säilitada ühte sirget sõidujoont, hakatakse raja peal vänderdama ja siis minnakse raja piiridest välja," ütles TLÜ Haapsalu kolledži liiklusohutuse eriala tudeng Ahto Aulik.

Enne rattajuhiloa saamist tuleb lastel veel läbida ka sõit kas päris või imiteeritud liikluses. Alles seejärel pääsevad need 10-15aastased ratturid omapäi linnatänavatele.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: