Suuremad infotahvlid pole huvi Pärnu naisteranna vastu vähendanud ({{commentsTotal}})

Uute, suurte ja neljas keeles infotahvlite paigaldamine ei ole inimeste huvi Pärnu naisteranna vastu vähendanud või jäävad need infotahvlid lihtsalt tähelepanuta.

Pärnud paigaldati naisteranda oluliselt suuremad infotahvlid, kus selgitatakse, et tegemist on ajalooliselt väljakujunenud piirkonnaga, kus naised alasti päevitavad ja tänatakse nende privaatsuse austamise eest. Samuti lasi linn 70 000 euro eest täita naisteranna ees asunud sonnid ja seal on nüüd väljakud pallimängude tarvis. Naisterand ise on nihkunud mõnevõrra muuli poole, aga päris kinniseks seda ala muuta ei saa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui meil õiguskantsler 2011. aastal tegi selle ettekirjutuse, et naisteranda kui sellist ei tohiks olla, siis me päris sellega ei ole nõus. Me tõesti ei saa keelata rannas käimist, /.../ inimestele antakse lihtsalt teada, et siin võivad olla naised alasti ja me palume nende privaatsust austada. Kõik sõltub edasi nende meesterahvaste kasvatusest, kes siin ringi jalutavad," rääkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Kasvatusele peab lootma ja naistel muud üle jäägi, kui olukorraga leppida.

"Mulle tundub, et see käibki selle ranna juurde. Kui ma siin viimati nõukogude ajal puhkamas käisin, siis samamoodi mehed luusisid. Kuigi praegu on ju meestel palju paremad võimalused vaadata igasugu saite ja mida iganes internetist. Miks siis ikka on vaja siia tulla. Kohalikud prouad ka ainult naeravad selle peale," rääkis Ingrid.

"Me oleme nii vanad, ei häiri meid. Noori võib-olla häirib," arvasid Maimu, Linda ja Helve.

Rannas olnud Pekka ütles, et tema naisteranna poole ei vaata. Ka rannas kõndinud meesterahvast naisterand ei häiri. "Ma kõnnin terve kevade siin. See ei sega mind. Mul ei ole sellest sooja ega külma," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: