Erdogan hoiatas taas Euroopat viisavabadusega viivitamise eest ({{commentsTotal}})

Türgi president Recep Tayyip Erdogan 24. mail Istanbulis.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan 24. mail Istanbulis. Autor/allikas: Murad Sezer/Reuters/Scanpix

Türgi president Recep Tayyip Erdogan hoiatas täna Istanbulis toimuva humanitaarkohtumise lõpetamise puhul peetud kõnes, et Türgi parlament blokeerib kõik migratsioonlepet puudutavad seadused, kui Euroopa Liit ei tule vastu Ankara viisavabadust puudutavale nõudmisele.

"Kui seda ei toimu, ei välju Türgi Vabariigi parlamendist tagasivõtuleppe raames ühtki otsust ega ühtki seadust," rõhutas Erdogan BBC ja AFP teatel.

Seega on õhus üha rohkem märke, et käesoleva kuu lõpuks viisavabadust Türgi kodanike jaoks ei saabu. Ka eile Türgis Erdoganiga kohtunud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tunnistas, et viisavabaduse reaalseks rakendamiseks on jäänud liiga vähe aega.

Ankara on aga korduvalt hoiatanud, et kui seda nõudmist soovitud tähtajaks ei täideta, kukub kogu migratsioonilepe kokku.

Türgi on korduvalt rõhutanud, et terrorismivastaseid seadusesätteid pole kavas muuta

Euroopa Liit on varem rõhutanud, et viisarežiimi leevendamiseks peab Ankara täitma veel mõned tingimused, nende seas muutma ka oma terrorismivastaseid seadusi. Türgi esindajad on aga kinnitanud, et seda sammu nad astuda ei kavatse.

Euroopa Liit soovib, et Türgi muudaks oma seadustes terrorismi mõiste kitsamaks, et see oleks kooskõlas Euroopa standarditega. Tegemist on ühega viiest viisavabaduse kriteeriumist, millega Türgi peab veel täies mahus nõustuma. Türgit on kritiseeritud selle eest, et terrorismivastase seadusega üritavad võimud piirata sõnavabadust ja inimeste põhiõigusi.

Euroopa Komisjon kiitis mai alguses Türgit edusammude eest, kuid märkis, et Ankaral on aega juuni alguseni ülejäänud viie tingimuse täitmiseks.

Samas ei sõltu viisavabaduse küsimus ainult Komisjonist, vaid sellele peavad andma heakskiidu ka Euroopa Parlament, Ministrite Nõukogu ja see tuleb ratifitseerida liikmesriikide parlamentide poolt.

Euroopa Parlamendi kodanikevabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjonis võeti selles küsimuses vägagi jäik seisukoht ning rõhutati, et Türgi peab viisavabaduse saamiseks täitma kõik esialgselt nõutud 72 tingimust, sealhulgas viis praeguseni täitmata tingimust.

Türgi kodanikud saaksid leppe jõustumisel viisavabalt reisida kõikidesse EL-i liikmesriikidesse peale Iirimaa ja Ühendkuningriigi, ning ka nelja Schengeni assotsieerunud riiki (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits). Viisavabadus kehtib ainult lühiajalise külastuse puhul, kui sihtriigis viibitakse kuni 90 päeva (mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul)
nt äritegevuse, turismi või perekonna külastamise eesmärgil. Viisavabadus ei anna õigust EL-is töötada.

Sisuliselt on viisavabaduse näol tegemist osaga paketist, mis puudutab Euroopa Liidu ja Türgi migratsioonilepet. Vastutasuks selle eest, et Ankara võtab tagasi läbi Türgi territooriumi Euroopasse liikuvaid migrante, lubati Türgile täiendavat abi põgenike aitamisel, EL-liitumisläbirääkimiste kiirendamist ja Türgi valijate jaoks on ilmselt kõige olulisemaks lubaduseks just võimalus viisavabalt Euroopasse reisida.

Koostöö Türgiga nii viisavabaduse kui ka kogu migratsioonileppe asjus on viimasel ajal aga tervikuna suure kahtluse alla sattunud. Seda peamiselt seetõttu, et ametist on lahkunud nii läbirääkimisi juhtinud peaminister Ahmet Davutoglu kui ka Euroopa Liidu asjade minister Volkan Bozkir. Peaministriks on nüüd Binali Yildirim ning EL-asjade ministriks Omer Celik. Davutoglu taandumise peamiseks põhjuseks on peetud vastasseisu president Erdogani, uut valitsust aga peavad analüütikud pigem Erdogani ametkondlikuks käsutäitjaks.

Toimetaja: Laur Viirand



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: