Tänavu esimeses kvartalis keskmise brutokuupalga kasv veidi kiirenes ({{commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Keskmine brutokuupalk oli tänavu esimeses kvartalis 1091 eurot ja brutotunnipalk 6,86 eurot, võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk 8,1 protsenti ning brutotunnipalk 7,7 protsenti ning keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi kiirem kui eelmises kvartalis.

Palgatõusu kiirenemise peamiseks põhjuseks olid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis tõusid eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 32,5 protsenti ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti võrra, teatas statistikaamet.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis 7,2 protsenti. Samuti tõusis aasta alguses miinimumpalk 390 eurost 430 euroni.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk ehk 8,5 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis tänavu esimeses kvartalis pea kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk haldus- ja abitegevustes, majutuses ja toitlustuses ning info ja side tegevusalal. Palgakasvu vedajaks oli erasektor, kus brutokuupalga aastakasv oli 8,8 protsenti.

Palgastatistika uuringu alusel oli tänavu esimeses kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,3 protsenti väiksem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Palgatöötajate arv vähenes enim keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses ning muudes teenindavates tegevustes.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1067 eurot, veebruaris 1058 eurot ja märtsis 1148 eurot.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu esimeses kvartalis 1476 eurot ja tunnis 9,75 eurot, mis on võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga tõusnud vastavalt 8,5 protsenti ja 8,3 protsenti.

Toimetaja: Marek Kuul



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: