Prokuratuur vaidlustas ajakirjanikule määratud trahvi tühistamise ({{commentsTotal}})

Kohus
Kohus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Põhja ringkonnaprokuratuur vaidlustas riigikohtus Õhtulehe ajakirjanikule kohtu määratud trahvi tühistamise.

Prokuratuur vaidlustas riigikohtus 5. aprillil Tallinna ringkonnakohtus ajakirjamniku kasuks tehtud lahendi, kirjutab Õhtuleht.

Harju maakohus määras Õhtulehe reporterile Juhan Haraveele mõrvaprotsessi kajastavas artiklis tunnistajate ütluste avaldamise eest 600 euro suuruse trahvi.

Trahvimise põhjustas Õhtulehes 2. märtsil ilmunud artikkel "Ohvri surnuks tulistanud mees eitab kohtus süüd", mis kajastas päev varem kohtus peetud istungit Jevgeni Mirontšenko üle, keda süüdistatakse 2010. aastal Maardus toime pandud mõrvas.

Istungi lõpul keelas kohtunik Merle Parts saalis viibinud ajakirjanikel avaldada ja refereerida tunnistajate poolt avalikult antud ütlusi, kuna soovis tagada, et veel üle kuulamata tunnistajad ei teaks, mida teised tunnistajad on enne neid kohtus rääkinud.

Kohtuniku hinnangul rikkus Haravee õigusemõistmise huvisid mastaapselt ning kohtunikuga olid päri ka prokurör Anneli Lumiste ja süüdistatava kaitsja Juho-Enn Aule.

Haravee enda sõnul ta kohtuniku keeldu ei kuulnud, kuna ta oli istungilt lahkunud enne selle lõppu.

Ajakirjanik vaidlustas maakohtu määruse ringkonnakohtus ja saavutas seal trahvimise tühistamise, kuid prokuratuur viis asja riigikohtusse.

Toimetaja: Marek Kuul



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: