Ministeerium: naiste suurem kaitseväkke kaasamine on tulevikus paratamatus, mitte valik ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ligi viiendik ajateenijatest katkestab oma teenistuse enne, kui neist saavad reservväelased. Järjest vähemaks jääb ka noori, keda ajateenistusse kutsuda. Sestap otsib kaitseministeerium lahendusi, et vältida olukorda, kus reservüksuste komplekteerimiseks ei jagu enam piisavalt ajateenistuse läbinud inimesi. See tingib ministeeriumi hinnangul tulevikus tõenäoliselt olukorra, kus naiste ulatuslikum kaitseväkke kaasamine ei ole mitte enam valikuküsimus, vaid paratamatus.

2011. aastal jättis ajateenistuse pooleli ligi 12 protsenti noortest. Viimased kaks aastat on katkestajaid aga olnud juba enam kui 19 protsenti. Ehk lihtsustatult, iga jalaväejao kohta lahkub ajateenistuse jooksul pea kaks sõdurit. Ning ehkki katkestatakse peamiselt kehva tervise tõttu, on diagnoosid ajaga muutunud. Kui viis aastat tagasi oli pea 40 protsendil katkestajatest psüühika- ja käitumishäired siis viimasel ajal on levinumad hoopis lihasluukonna ja sidekoehaigused.

Naiste kaitseväkke kaasamine on tulevikus paratamatus

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet sõnas, et mingeid muudatusi ajateenistuse osas on tarvis. Nimelt, kui praegu saavad reservväele vajalikud üksused siiski täies mahus komplekteeritud, siis juba mitmendat aastat kestev uute kutsealuste vähenemine võib seda tulevikus takistama hakata.

Aga lihtsaid valikuid siin Kuimeti sõnul ei paista. Näiteks ühelt poolt võiks demograafilise kriisiga toimetulekuks leevendada ajateenijatele kehtestatud tervisenõudeid, teisalt võib see aga lihtsalt suurendada nende hulka, kes teenistuse poole pealt katkestavad. Küll aga tõdeb Kuimet, et naiste osakaal ajateenijate seas peab kindlasti suurenema.

"Ükskõik, kas me räägime kohustuslikust või endiselt vabatahtlikkust teenistusest, siis on ilmselge, et väheneva demograafia tingimustes ei ole naisterahvaste tänasest suurem kaitseväeteenistusse kaasamine mitte valik vaid tegelikult ka n-ö paratamatus, mis seisab meil tulevikus tõenäoliselt ees," ütles Kuimet.

Üks võimalik lahendus on saata teenistuse katkestanud ajateenija reservi asemel asendusteenistusse

Teise jalaväebrigaadi tagalapataljoni meditsiinikeskuse arst-ülem Major Hanno Mölder tõdeb, et ehkki paljude ajateenijate tervisemured on kahtlemata reaalsed, siis need, kes soovivad väga koju pääseda, endale mõne haiguse ka külge mõtlevad. "Võib öelda ka seda, et paljude juhtude taga on ikkagi seesama "F-diagnoos", mis avaldub psühhosomaatilise vormina," nentis Mölder.

Major Mölderi enda koduväeosas, Kuperjanovi jalaväepataljonis on väljalangejate osakaal keskmisest väiksem, jäädes 14 protsendi juurde. Mölder toob välja, et kuna Võru jääb Tallinnast kaugele, ei saadeta ajateenijaid arstliku komisjoni juurde kuigi kergekäeliselt. Olulisemaks põhjuseks peab ta aga tugevat meeskonnatööd. "Mida rohkem nende ajateenijatega tegeletakse, küll kaplan, meditsiin, ka koostöös allüksuste ülematega, siis see tulemus avaldubki väiksemas väljalangevuses," selgitas Mölder.

Aga kuidas ikkagi motiveerida ajateenijaid teenistust jätkama. Mölder pakub välja võimaluse, et tervislikelt põhjustel vabastatud ajateenija ei pääseks koju, vaid peaks jätkama asendusteenistuses.

"See tähendaks muidugi väga suurt paindlikkust ja seadusandluse muutmist, aga kui selline variant oleks olemas ja ajateenija ei saaks oma tervisehädaga mitte koheselt reservi, vaid teda rakendataks asendusteenistuses mingitel teistel töödel, ma arvan et see haiguste profiil ka siis juba muutuks," märkis Mölder.

Toimetaja: Merit Maarits



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: