Ministeerium: naiste suurem kaitseväkke kaasamine on tulevikus paratamatus, mitte valik ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ligi viiendik ajateenijatest katkestab oma teenistuse enne, kui neist saavad reservväelased. Järjest vähemaks jääb ka noori, keda ajateenistusse kutsuda. Sestap otsib kaitseministeerium lahendusi, et vältida olukorda, kus reservüksuste komplekteerimiseks ei jagu enam piisavalt ajateenistuse läbinud inimesi. See tingib ministeeriumi hinnangul tulevikus tõenäoliselt olukorra, kus naiste ulatuslikum kaitseväkke kaasamine ei ole mitte enam valikuküsimus, vaid paratamatus.

2011. aastal jättis ajateenistuse pooleli ligi 12 protsenti noortest. Viimased kaks aastat on katkestajaid aga olnud juba enam kui 19 protsenti. Ehk lihtsustatult, iga jalaväejao kohta lahkub ajateenistuse jooksul pea kaks sõdurit. Ning ehkki katkestatakse peamiselt kehva tervise tõttu, on diagnoosid ajaga muutunud. Kui viis aastat tagasi oli pea 40 protsendil katkestajatest psüühika- ja käitumishäired siis viimasel ajal on levinumad hoopis lihasluukonna ja sidekoehaigused.

Naiste kaitseväkke kaasamine on tulevikus paratamatus

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet sõnas, et mingeid muudatusi ajateenistuse osas on tarvis. Nimelt, kui praegu saavad reservväele vajalikud üksused siiski täies mahus komplekteeritud, siis juba mitmendat aastat kestev uute kutsealuste vähenemine võib seda tulevikus takistama hakata.

Aga lihtsaid valikuid siin Kuimeti sõnul ei paista. Näiteks ühelt poolt võiks demograafilise kriisiga toimetulekuks leevendada ajateenijatele kehtestatud tervisenõudeid, teisalt võib see aga lihtsalt suurendada nende hulka, kes teenistuse poole pealt katkestavad. Küll aga tõdeb Kuimet, et naiste osakaal ajateenijate seas peab kindlasti suurenema.

"Ükskõik, kas me räägime kohustuslikust või endiselt vabatahtlikkust teenistusest, siis on ilmselge, et väheneva demograafia tingimustes ei ole naisterahvaste tänasest suurem kaitseväeteenistusse kaasamine mitte valik vaid tegelikult ka n-ö paratamatus, mis seisab meil tulevikus tõenäoliselt ees," ütles Kuimet.

Üks võimalik lahendus on saata teenistuse katkestanud ajateenija reservi asemel asendusteenistusse

Teise jalaväebrigaadi tagalapataljoni meditsiinikeskuse arst-ülem Major Hanno Mölder tõdeb, et ehkki paljude ajateenijate tervisemured on kahtlemata reaalsed, siis need, kes soovivad väga koju pääseda, endale mõne haiguse ka külge mõtlevad. "Võib öelda ka seda, et paljude juhtude taga on ikkagi seesama "F-diagnoos", mis avaldub psühhosomaatilise vormina," nentis Mölder.

Major Mölderi enda koduväeosas, Kuperjanovi jalaväepataljonis on väljalangejate osakaal keskmisest väiksem, jäädes 14 protsendi juurde. Mölder toob välja, et kuna Võru jääb Tallinnast kaugele, ei saadeta ajateenijaid arstliku komisjoni juurde kuigi kergekäeliselt. Olulisemaks põhjuseks peab ta aga tugevat meeskonnatööd. "Mida rohkem nende ajateenijatega tegeletakse, küll kaplan, meditsiin, ka koostöös allüksuste ülematega, siis see tulemus avaldubki väiksemas väljalangevuses," selgitas Mölder.

Aga kuidas ikkagi motiveerida ajateenijaid teenistust jätkama. Mölder pakub välja võimaluse, et tervislikelt põhjustel vabastatud ajateenija ei pääseks koju, vaid peaks jätkama asendusteenistuses.

"See tähendaks muidugi väga suurt paindlikkust ja seadusandluse muutmist, aga kui selline variant oleks olemas ja ajateenija ei saaks oma tervisehädaga mitte koheselt reservi, vaid teda rakendataks asendusteenistuses mingitel teistel töödel, ma arvan et see haiguste profiil ka siis juba muutuks," märkis Mölder.

Toimetaja: Merit Maarits



Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema