Eurotsooni rahandusministrid jõudsid Kreeka asjus kokkuleppele ({{commentsTotal}})

{{1464158212000 | amCalendar}}

Eurotsooni rahandusministrid jõudsid kokkuleppele Kreekale uue 10,3 miljardi euro suuruse abimakse tegemises.

Kreeka laenuprogrammis jätkamist kinnitas ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), mis nõudis Kreekale mingilgi kujul võlaleevendust, vahendasid ERR-i teleuudised.

IMF teatas, et osaleb programmis tingimusel, et planeeritavad leevendusmeetmed tagavad võlakoorma jätkusuutlikkuse ning et Kreeka võla kärpimine peab olema märkimisväärne ja ulatuma vähemalt 2040. aastani.

Saksamaa on olnud siiani Kreeka võlakoorma leevendamise vastu.

Rahandusministeerium teatas, et eile ja täna anti eurorühma kohtumisel ülevaade Kreeka majanduse kohandamise programmi edenemisest ning jõuti kokkuleppele põhimõttelistes tehnilistes tingimustes, kuidas esimene ülevaatus lõpetada.

Regulaarsed ülevaatused on aluseks abiprogrammi järgmistele väljamaksetele. Pühapäeval läbis Kreeka parlamendi täiendav seaduste pakett, mis aitab 2018. aastal jõuda riigil 3,5 protsendise primaarülejäägini. Ülejäänud tingimuste täitmine lubaks teha riigile järgmised väljamaksed, mille suuruseks kujuneb umbes 7,5 miljardit eurot juunis ning 2,8 miljardit eurot sügisel. Need kataks Kreeka sisemiste võlgnevuste vähendamise ning ka välisvõla teenindamise vajadused hinnanguliselt vähemalt oktoobri lõpuni.

"Eurorühmas jätkunud arutelus Kreeka võlakoorma jätkusuutlikkuse küsimuses joonistus välja edasine teekaart konkreetsete tingimuste ja parameetritega, mille alusel võiksid kreeditorid kaaluda võlateeninduskoorma reprofileerimist ja muid meetmeid, muu hulgas eesmärgiga kaasata programmi partneriks rahvusvaheline valuutafond ka rahalise panusega," selgitas rahandusministeerium.

Eurotsoon ja Kreeka sõlmisid mullu suvel 86 miljardi euro suuruse kolmanda abipaketi, ent eurogrupp nõudis Kreekalt uute hädavajalike abipaketi summade tingimusena uusi kärpemeetmeid ja maksutõuse, mille Kreeka parlament ka pühapäeval heaks kiitis.

"See on väga hea uudis, sest see näitab, et laenuprogramm on tagasi rööbastel. Kreeka on palju pingutanud ja me oleme saavutanud edasiminekuid. Ma arvan, et see on Kreeka pikas laenuprogrammis oluline hetk meie kõigi jaoks. Alates eelmisest suvest oli meie vahel suur usalduskriis, mis nüüd on hakanud paranema," kommenteeris eurogrupi president Jeroen Dijsselbloem.

Toimetaja: Laur Viirand



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: