Eurotsooni rahandusministrid jõudsid Kreeka asjus kokkuleppele ({{commentsTotal}})

{{1464158212000 | amCalendar}}

Eurotsooni rahandusministrid jõudsid kokkuleppele Kreekale uue 10,3 miljardi euro suuruse abimakse tegemises.

Kreeka laenuprogrammis jätkamist kinnitas ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), mis nõudis Kreekale mingilgi kujul võlaleevendust, vahendasid ERR-i teleuudised.

IMF teatas, et osaleb programmis tingimusel, et planeeritavad leevendusmeetmed tagavad võlakoorma jätkusuutlikkuse ning et Kreeka võla kärpimine peab olema märkimisväärne ja ulatuma vähemalt 2040. aastani.

Saksamaa on olnud siiani Kreeka võlakoorma leevendamise vastu.

Rahandusministeerium teatas, et eile ja täna anti eurorühma kohtumisel ülevaade Kreeka majanduse kohandamise programmi edenemisest ning jõuti kokkuleppele põhimõttelistes tehnilistes tingimustes, kuidas esimene ülevaatus lõpetada.

Regulaarsed ülevaatused on aluseks abiprogrammi järgmistele väljamaksetele. Pühapäeval läbis Kreeka parlamendi täiendav seaduste pakett, mis aitab 2018. aastal jõuda riigil 3,5 protsendise primaarülejäägini. Ülejäänud tingimuste täitmine lubaks teha riigile järgmised väljamaksed, mille suuruseks kujuneb umbes 7,5 miljardit eurot juunis ning 2,8 miljardit eurot sügisel. Need kataks Kreeka sisemiste võlgnevuste vähendamise ning ka välisvõla teenindamise vajadused hinnanguliselt vähemalt oktoobri lõpuni.

"Eurorühmas jätkunud arutelus Kreeka võlakoorma jätkusuutlikkuse küsimuses joonistus välja edasine teekaart konkreetsete tingimuste ja parameetritega, mille alusel võiksid kreeditorid kaaluda võlateeninduskoorma reprofileerimist ja muid meetmeid, muu hulgas eesmärgiga kaasata programmi partneriks rahvusvaheline valuutafond ka rahalise panusega," selgitas rahandusministeerium.

Eurotsoon ja Kreeka sõlmisid mullu suvel 86 miljardi euro suuruse kolmanda abipaketi, ent eurogrupp nõudis Kreekalt uute hädavajalike abipaketi summade tingimusena uusi kärpemeetmeid ja maksutõuse, mille Kreeka parlament ka pühapäeval heaks kiitis.

"See on väga hea uudis, sest see näitab, et laenuprogramm on tagasi rööbastel. Kreeka on palju pingutanud ja me oleme saavutanud edasiminekuid. Ma arvan, et see on Kreeka pikas laenuprogrammis oluline hetk meie kõigi jaoks. Alates eelmisest suvest oli meie vahel suur usalduskriis, mis nüüd on hakanud paranema," kommenteeris eurogrupi president Jeroen Dijsselbloem.

Toimetaja: Laur Viirand



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.

ETV OTSE
Viipekeelsed uudised