Saarte ja mandri vahel hakkab juunist lendama Leedu lennufirma ({{commentsTotal}})

{{1464161335000 | amCalendar}}

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hankel saarte lennuühenduse pidamiseks tegi kolmest pakkujast parima pakkumise Leedu ettevõte Transaviabaltika. Lennud algavad saartele juuni alguses, täpse kuupäeva määravad maavalitsused.

Väljakuulutatud riigihankel sai otsustavaks riigilt küsitava toetuse suurus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

MKM-i lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi selgitusel oli Leedu firma pakkumus kõige madalama sihtotstarbelise toetuse summaga, mis mõlema liini puhul kokku on 3500 eurot.

Vastavalt hanke pakkumisele on riigieelarvest makstava ühistranspordi sihtotstarbeline toetus ühele reisile lennuliinil Tallinn-Kuressaare-Tallinn 1980 eurot ja Tallinn-Kärdla-Tallinn 1520 eurot. Lennumaht jääb sarnaseks võrreldes eelmise vedajaga, ehk 12 lendu nädalas liini kohta. 

Graafiku kohaselt toimub hommikune lend Kärdlast Tallinna 07:45 ja Kuressaarest Tallinna 09:30 ning õhtune lend Tallinnast Kärdlasse 17:00 ja Tallinnast Kuressaarde 18:35. Nädalavahetuse hommikused väljumisajad on argipäevade omadest hilisemad. 

Transaviabaltika kasutab põhilennukina 19-kohalist lennukit Jetstream-3200. Asenduslennukina ja sõltuvalt maavanemate ning ettevõtte lepingu allkirjastamise ajast võib ettevõte kasutada lepinguperioodi alguses ka 19-kohalist lennukit LET L-410.

Transaviabaltika on seni tegelenud tšarterlendude ja cargovedudega, kuid abistanud oma lennukitega ka Aviesi saarte liinide teenindamisel. Nüüd võidetud lepinguga loodetakse teenida 6%-list kasumit.

Kohalikud lendude arvuga rahulolematud

Saarlastel on hea meel, et lennuühendus suhteliselt kiiresti pärast Aviesi lepingu lõpetamist taastati, kuid rahul ei olda lennuki suuruse ja lendude arvuga.

"Meie kui saarlaste huvi on olnud, et lendaks vähemalt 33-kohaline lennuk ja 14 korda nädalas. Isegi hanke tingimustesse seda kahjuks ei ole sisse arvestatud," nurises Kalla Mööbel OÜ tegevdirektor, Saaremaa ettevõtjate Liidu juhatuse liige Robert Pajussaar.

Ettevõte Airest küll osales hankel 33-kohalise lennukiga, kuid nende pakkumine oli leedulaste omast kallim.

"Eelarveaasta on kinnitatud ja lennuliikluse raha oli juba eelarves eraldatud ning kahjuks rohkem sel aastal võtta ei ole, aga positiivne on see, et turul on ka pakkuja, kel tõesti olemas korralik lennuk juba, see annab lootust, et tulevikus hakkab lendama ka suurem lennuk," kommenteeris Saare maavanem Kaido Kaasik.

2018. aastal peaks tulema uus riigihange saarte lennuühenduse korraldamiseks ja saarlased kavatsevad võitlust suurema lennuki eest jätkata.

 

Praegune hange korraldati Kärdla ja Kuressaarega lennuühenduse taastamiseks, arvestades maavalitsustele eraldatud riigieelarvest makstava toetuse suurust.

Samaaegselt on käimas laiem analüüs, kuidas terviklikult tagada Eestis hea kvaliteediga regionaalsed lennuühendused tulevikus.

See leping pakkumise võitnud ettevõttega kestab 31. maini 2019.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merilin Pärli



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: