Karis: riigisaladusega kaetud dokumentide lekitamine ei ole normaalne ja takistab arutelu ({{commentsTotal}})

Riigikontrolör Alar Karise hinnangul tuleks Eestis pöörata rohkem tähelepanu tähtsate dokumentide lekkimisele. Kuna kardetakse salajaseks kuulutatud materjalide levimist, jagatakse poliitikutele materjale võimalikult viimasel hetkel, mis tähendab, et otsuseid tehakse pealiskaudse teadmise põhjal.

Eilne Estonian Airi kohta avalikustatud riigikontrolöri aruanne näitas, et valitsus tegi lennufirmat Estonian Air toetades otsuseid kiirustades ja eraldas kümneid miljoneid eurosid piisavalt süvenemata.

Karis näeb, et paljuski lasub poliitikutel ja nõukogude liikmetel pidev surve kiiremaks tööks, sest hiljutine praktika näitab, et üha tihemini lekitatakse dokumendid enne otsustusprotsessi ajakirjandusse. See on aga probleem, millega peaks tegelema, et otsustajatel oleks tagatud rahulik tööaeg, märkis Karis "Terevisioonis".

Ka lennundusarengu arutelud, mida viimase viie aasta jooksul 25 korda peeti näitavad, et enamasti said poliitikud arutlusele tulevad materjalid kätte kas sama päeva hommikul või eelmisel õhtul, mistõttu ei olnud neil ka aega paberitesse süveneda.

"On teatav hirm, et materjalid ja memorandumid lekivad enne, kui algab arutelu. Ehk laua taga on veel neljandad ja viiendad osapooled, kes avaldavad otsuse tegemisele survet," sõnas Karis.

Hiljuti lekkis ajakirjandusse Tallinna Sadama tegevust puudutav raport, mis taaskord raskendab nii otsustajate kui ka analüüsijate tööd. Karis on kindel, et lekete taga on osapooled, kellele avalikustamine ja segaduse tekitamine on kasulik, kuid probleem seisneb selles, et taolised lekked tekitavad ühe laua taga istuvate poliitiliste jõudude vahele usaldamatust.

"Ka riigisaladusega kaetud arutelud ilmuvad nädal hiljem päevalehte, mis ei ole normaalne," sõnas Karis.

Karis auditis: kardan, et Estonian Airi pealiskaudne otsustus ei ole üksik halb näide valitsuse otsustusprotsessist

Eile avaldatud riigikontrolli audit, milles analüüsitakse valitsuse tegevust lennundusettevõtete arendamisel, kirjutas riigikontrolör sissejuhatavas tekstis, et auditi mõte on laiem kui vaid Estonian Airiga seotud otsustusprotsesside tagantjärele hindamine. Oluline on analüüsida, kuidas teeb valitsus otsuseid ja kuidas neid ette valmistatakse.

"Kui nõudlik on minister oma ametnike suhtes, et nood annaksid infot, mille pinnalt on võimalik läbimõeldud otsuseid teha? Millist nõudlikkust näitab üles peaminister valitsuse liikmete suhtes, lubades valitsusele ettevalmistatud otsuseid päevakorda? Kes ja kuidas peab veenduma, et valitsuse riigivara ja maksumaksja raha puudutav otsus on eesmärgipärane, otstarbekas, säästlik, õiguspärane ja läbipaistev, nii nagu nõuab riigivaraseadus? Kas valitsus võib otsustamisel lubada endale emotsionaalseid kaalutlusi või peab lähtuma seadusesätete kohaselt vaid rangelt ratsionaalsetest argumentidest? Kui palju peaks olema valitsusel aega otsuse tegemiseks talle esitatud teabega tutvuda?

Audit näitas, et ASi Estonian Air puudutavad otsused tegi valitsus põhjendamatult kiirustades ja pinnapealse teabe põhjal ka neis olukordades, kus oli võimalust ja aega teha vajalikud analüüsid ning tellida eksperdihinnangud küsimustes, kus ametnikud ei suuda kõiki vastuseid anda," seisis auditis.

Toimetaja: Greete Palmiste



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: