Parts Estonian Airist: haige opereerimise käigus võivad tüsistused tekkida ({{commentsTotal}})

{{1464166508000 | amCalendar}}

Estonian Airi päästmise ajal majandusministri rollis olnud Juhan Parts ütleb, et valitsus polnud ega saanudki olla kindel, et see õnnestub, kuid alati lähtuti Eesti riigi huvist säilitada lennuühendused ja majanduse konkurentsivõime.

Riigikontrolli auditiga tutvunud Parts ütles ERR-i raadiouudistele, et hingusele läinud lennufirma puhul tuleb asjad panna loogilisse ritta ning sündmuste nullpunkt oli aasta 2010, mil toonane enamusosanik SAS ei olnud nõus enam Estonian Airi raha sisse panema.

Parts möönab, et siis oli tõepoolest otsustamisega kiire, sest vastasel korral olnuks lennufirma pankrott olnud sajaprotsendiliselt tõsiasi. "Valik oli, kas kapitaliseerime või laseme pankrotti minna."

Ta tõi situatsiooni illustreerimiseks lihtsa näite: "Kui haige tuuakse haiglasse, siis operatsiooni käigus võivad tekkida tüsistused. Aga haiglasse toodi ta ju põhjusel, milles ei saa süüdistada arsti."

Partsi sõnul võib tagantjärele muidugi arutada, kas langetatud valik lennufirmat ikkagi päästa oli õige ja kas turg oleks ise olukorra lahendanud. Kui soodsalt Eestile, on iseasi.

Estonian Airi juhtumi põhiküsimus on Partsi jaoks ikkagi see, kas Eestit koheldi õiglaselt ja ühtemoodi kõigi teiste, eelkõige meie piirkonnas tegutsetavate lennuettevõtetega, aga laiemalt Euroopa lennuettevõtetega.

Parts selgitas, et riigiabi lubamise või keelamise puhul on tõlgendamisruum lai ja paljuski sõltub Euroopa Komisjoni otsus sellest, kui edukalt ettevõtte rahasüstist väljus ehk kas n-ö erainvestori printsiip on täidetud või mitte.

"Riigiabi eeskirjade küsimus sõltub tulemusest, mis moodi ettevõte suudab äriplaani realiseerida. See ei ole mustvalge õigusnorm. See, kas riigi sekkumisel võib tulla riigiabi probleem juriidilises mõttes, sõltub sellest, kas turuinvestorina tehtud kapitalimakse realiseerub positiivselt või negatiivselt. Loomulikult oli valitsus ja majandusministeerium teadlik riskidest," kinnitas Parts.

"Kindlasti ei vasta tõele käsitlus, et me teadlikult reegleid rikkusime. Need olid keerulised ja riskantsed otsused, aga neid tehti alati riigi huvidest lähtuvalt," rõhutas ta.

Toimetaja: Priit Luts



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: