Parts Estonian Airist: haige opereerimise käigus võivad tüsistused tekkida ({{commentsTotal}})

{{1464166508000 | amCalendar}}

Estonian Airi päästmise ajal majandusministri rollis olnud Juhan Parts ütleb, et valitsus polnud ega saanudki olla kindel, et see õnnestub, kuid alati lähtuti Eesti riigi huvist säilitada lennuühendused ja majanduse konkurentsivõime.

Riigikontrolli auditiga tutvunud Parts ütles ERR-i raadiouudistele, et hingusele läinud lennufirma puhul tuleb asjad panna loogilisse ritta ning sündmuste nullpunkt oli aasta 2010, mil toonane enamusosanik SAS ei olnud nõus enam Estonian Airi raha sisse panema.

Parts möönab, et siis oli tõepoolest otsustamisega kiire, sest vastasel korral olnuks lennufirma pankrott olnud sajaprotsendiliselt tõsiasi. "Valik oli, kas kapitaliseerime või laseme pankrotti minna."

Ta tõi situatsiooni illustreerimiseks lihtsa näite: "Kui haige tuuakse haiglasse, siis operatsiooni käigus võivad tekkida tüsistused. Aga haiglasse toodi ta ju põhjusel, milles ei saa süüdistada arsti."

Partsi sõnul võib tagantjärele muidugi arutada, kas langetatud valik lennufirmat ikkagi päästa oli õige ja kas turg oleks ise olukorra lahendanud. Kui soodsalt Eestile, on iseasi.

Estonian Airi juhtumi põhiküsimus on Partsi jaoks ikkagi see, kas Eestit koheldi õiglaselt ja ühtemoodi kõigi teiste, eelkõige meie piirkonnas tegutsetavate lennuettevõtetega, aga laiemalt Euroopa lennuettevõtetega.

Parts selgitas, et riigiabi lubamise või keelamise puhul on tõlgendamisruum lai ja paljuski sõltub Euroopa Komisjoni otsus sellest, kui edukalt ettevõtte rahasüstist väljus ehk kas n-ö erainvestori printsiip on täidetud või mitte.

"Riigiabi eeskirjade küsimus sõltub tulemusest, mis moodi ettevõte suudab äriplaani realiseerida. See ei ole mustvalge õigusnorm. See, kas riigi sekkumisel võib tulla riigiabi probleem juriidilises mõttes, sõltub sellest, kas turuinvestorina tehtud kapitalimakse realiseerub positiivselt või negatiivselt. Loomulikult oli valitsus ja majandusministeerium teadlik riskidest," kinnitas Parts.

"Kindlasti ei vasta tõele käsitlus, et me teadlikult reegleid rikkusime. Need olid keerulised ja riskantsed otsused, aga neid tehti alati riigi huvidest lähtuvalt," rõhutas ta.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: