Parts Estonian Airist: haige opereerimise käigus võivad tüsistused tekkida ({{commentsTotal}})

{{1464166508000 | amCalendar}}

Estonian Airi päästmise ajal majandusministri rollis olnud Juhan Parts ütleb, et valitsus polnud ega saanudki olla kindel, et see õnnestub, kuid alati lähtuti Eesti riigi huvist säilitada lennuühendused ja majanduse konkurentsivõime.

Riigikontrolli auditiga tutvunud Parts ütles ERR-i raadiouudistele, et hingusele läinud lennufirma puhul tuleb asjad panna loogilisse ritta ning sündmuste nullpunkt oli aasta 2010, mil toonane enamusosanik SAS ei olnud nõus enam Estonian Airi raha sisse panema.

Parts möönab, et siis oli tõepoolest otsustamisega kiire, sest vastasel korral olnuks lennufirma pankrott olnud sajaprotsendiliselt tõsiasi. "Valik oli, kas kapitaliseerime või laseme pankrotti minna."

Ta tõi situatsiooni illustreerimiseks lihtsa näite: "Kui haige tuuakse haiglasse, siis operatsiooni käigus võivad tekkida tüsistused. Aga haiglasse toodi ta ju põhjusel, milles ei saa süüdistada arsti."

Partsi sõnul võib tagantjärele muidugi arutada, kas langetatud valik lennufirmat ikkagi päästa oli õige ja kas turg oleks ise olukorra lahendanud. Kui soodsalt Eestile, on iseasi.

Estonian Airi juhtumi põhiküsimus on Partsi jaoks ikkagi see, kas Eestit koheldi õiglaselt ja ühtemoodi kõigi teiste, eelkõige meie piirkonnas tegutsetavate lennuettevõtetega, aga laiemalt Euroopa lennuettevõtetega.

Parts selgitas, et riigiabi lubamise või keelamise puhul on tõlgendamisruum lai ja paljuski sõltub Euroopa Komisjoni otsus sellest, kui edukalt ettevõtte rahasüstist väljus ehk kas n-ö erainvestori printsiip on täidetud või mitte.

"Riigiabi eeskirjade küsimus sõltub tulemusest, mis moodi ettevõte suudab äriplaani realiseerida. See ei ole mustvalge õigusnorm. See, kas riigi sekkumisel võib tulla riigiabi probleem juriidilises mõttes, sõltub sellest, kas turuinvestorina tehtud kapitalimakse realiseerub positiivselt või negatiivselt. Loomulikult oli valitsus ja majandusministeerium teadlik riskidest," kinnitas Parts.

"Kindlasti ei vasta tõele käsitlus, et me teadlikult reegleid rikkusime. Need olid keerulised ja riskantsed otsused, aga neid tehti alati riigi huvidest lähtuvalt," rõhutas ta.

Toimetaja: Priit Luts



Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: