Parts Estonian Airist: haige opereerimise käigus võivad tüsistused tekkida ({{commentsTotal}})

{{1464166508000 | amCalendar}}

Estonian Airi päästmise ajal majandusministri rollis olnud Juhan Parts ütleb, et valitsus polnud ega saanudki olla kindel, et see õnnestub, kuid alati lähtuti Eesti riigi huvist säilitada lennuühendused ja majanduse konkurentsivõime.

Riigikontrolli auditiga tutvunud Parts ütles ERR-i raadiouudistele, et hingusele läinud lennufirma puhul tuleb asjad panna loogilisse ritta ning sündmuste nullpunkt oli aasta 2010, mil toonane enamusosanik SAS ei olnud nõus enam Estonian Airi raha sisse panema.

Parts möönab, et siis oli tõepoolest otsustamisega kiire, sest vastasel korral olnuks lennufirma pankrott olnud sajaprotsendiliselt tõsiasi. "Valik oli, kas kapitaliseerime või laseme pankrotti minna."

Ta tõi situatsiooni illustreerimiseks lihtsa näite: "Kui haige tuuakse haiglasse, siis operatsiooni käigus võivad tekkida tüsistused. Aga haiglasse toodi ta ju põhjusel, milles ei saa süüdistada arsti."

Partsi sõnul võib tagantjärele muidugi arutada, kas langetatud valik lennufirmat ikkagi päästa oli õige ja kas turg oleks ise olukorra lahendanud. Kui soodsalt Eestile, on iseasi.

Estonian Airi juhtumi põhiküsimus on Partsi jaoks ikkagi see, kas Eestit koheldi õiglaselt ja ühtemoodi kõigi teiste, eelkõige meie piirkonnas tegutsetavate lennuettevõtetega, aga laiemalt Euroopa lennuettevõtetega.

Parts selgitas, et riigiabi lubamise või keelamise puhul on tõlgendamisruum lai ja paljuski sõltub Euroopa Komisjoni otsus sellest, kui edukalt ettevõtte rahasüstist väljus ehk kas n-ö erainvestori printsiip on täidetud või mitte.

"Riigiabi eeskirjade küsimus sõltub tulemusest, mis moodi ettevõte suudab äriplaani realiseerida. See ei ole mustvalge õigusnorm. See, kas riigi sekkumisel võib tulla riigiabi probleem juriidilises mõttes, sõltub sellest, kas turuinvestorina tehtud kapitalimakse realiseerub positiivselt või negatiivselt. Loomulikult oli valitsus ja majandusministeerium teadlik riskidest," kinnitas Parts.

"Kindlasti ei vasta tõele käsitlus, et me teadlikult reegleid rikkusime. Need olid keerulised ja riskantsed otsused, aga neid tehti alati riigi huvidest lähtuvalt," rõhutas ta.

Toimetaja: Priit Luts



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: