Parts Estonian Airist: haige opereerimise käigus võivad tüsistused tekkida ({{commentsTotal}})

{{1464166508000 | amCalendar}}

Estonian Airi päästmise ajal majandusministri rollis olnud Juhan Parts ütleb, et valitsus polnud ega saanudki olla kindel, et see õnnestub, kuid alati lähtuti Eesti riigi huvist säilitada lennuühendused ja majanduse konkurentsivõime.

Riigikontrolli auditiga tutvunud Parts ütles ERR-i raadiouudistele, et hingusele läinud lennufirma puhul tuleb asjad panna loogilisse ritta ning sündmuste nullpunkt oli aasta 2010, mil toonane enamusosanik SAS ei olnud nõus enam Estonian Airi raha sisse panema.

Parts möönab, et siis oli tõepoolest otsustamisega kiire, sest vastasel korral olnuks lennufirma pankrott olnud sajaprotsendiliselt tõsiasi. "Valik oli, kas kapitaliseerime või laseme pankrotti minna."

Ta tõi situatsiooni illustreerimiseks lihtsa näite: "Kui haige tuuakse haiglasse, siis operatsiooni käigus võivad tekkida tüsistused. Aga haiglasse toodi ta ju põhjusel, milles ei saa süüdistada arsti."

Partsi sõnul võib tagantjärele muidugi arutada, kas langetatud valik lennufirmat ikkagi päästa oli õige ja kas turg oleks ise olukorra lahendanud. Kui soodsalt Eestile, on iseasi.

Estonian Airi juhtumi põhiküsimus on Partsi jaoks ikkagi see, kas Eestit koheldi õiglaselt ja ühtemoodi kõigi teiste, eelkõige meie piirkonnas tegutsetavate lennuettevõtetega, aga laiemalt Euroopa lennuettevõtetega.

Parts selgitas, et riigiabi lubamise või keelamise puhul on tõlgendamisruum lai ja paljuski sõltub Euroopa Komisjoni otsus sellest, kui edukalt ettevõtte rahasüstist väljus ehk kas n-ö erainvestori printsiip on täidetud või mitte.

"Riigiabi eeskirjade küsimus sõltub tulemusest, mis moodi ettevõte suudab äriplaani realiseerida. See ei ole mustvalge õigusnorm. See, kas riigi sekkumisel võib tulla riigiabi probleem juriidilises mõttes, sõltub sellest, kas turuinvestorina tehtud kapitalimakse realiseerub positiivselt või negatiivselt. Loomulikult oli valitsus ja majandusministeerium teadlik riskidest," kinnitas Parts.

"Kindlasti ei vasta tõele käsitlus, et me teadlikult reegleid rikkusime. Need olid keerulised ja riskantsed otsused, aga neid tehti alati riigi huvidest lähtuvalt," rõhutas ta.

Toimetaja: Priit Luts



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.