Tamsar: kiire palgakasv sööb järjepidevalt majanduse konkurentsivõimet ({{commentsTotal}})

Toomas Tamsar
Toomas Tamsar Autor/allikas: ERR

Kaheksa protsendi suurune keskmise palga tõus väga kiire ja näitab, et Eestis on olukord tööjõuga juba päris halvasti, leiab tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar.

Tamsar selgitas, et inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tööd teha, ei jätku, ning see loob suure palgasurve.

Selline olukord sööb vaikselt, järjepidevalt Eesti majanduse konkurentsivõimet, rõhutas ta.

Kui palgatõusule kõrvale panna fakt, et samal ajal kasvas majandus vaid 1,7%, seega majandusest oluliselt kiirepmini juba kolm aastat, on Tamsari hinnangul põhjust olla väga murelik. "Nii suurt palga ja majanduskasvu erinevust ei ole me näinud 2008. aastast," rõhutas ta.

Kiire palgakasvu ohud

Tamsar ütleb, et palk palk moodustab suurima osa Eesti ettevõtete tööjõukuludest. Ja kõik kulud, sealhulgas tööjõukulud kajastuvad toodete ja teenuste hinnas. Kui hind tõuseb, väheneb ka toote või teenuse konkurentsivõime turul.

"Numbrid näitavad, et ühe tööjõule kulutatud euro eest toodetud lisandunud vääärtus on viimase viie aasta madalaimal tasemel. See tähendab, et efektiivsus ei ole palgakasvule järele jõunud ja otstarbekam on hakata siinsele tööjõule alternatiivi otsima. Kardetavasti võime näha veelgi rohkemate etevõtete, eeskätt tööstuse, Eestist lahkumist," hoiatas tööandjate esindaja.

Et Eesti ettevõtted teeksid targemat tööd, et siinsed tooteid ja teenuseid oleks võimalik kallimalt müüa, ei saa tulla Tamsari sõnul üleöö.

Kui palgakulud söövad kasumi, jääb vähem võimalusi investeeringuteks tootearendusse ja tootlikkuse tõstmisse, ent ka oma töötajate arendamisse ja nende oskuste täiendamisse.

Kallim tootmine vähendab Tamsari sõnul ka riigi tasandil ekspordi konkurentsivõimet – turistid ei tule siia, sest siin on kallis, sakslased ei osta meie kaupa, sest see on kallis.

"Tõsi, palgakasv elavdab siseturgu, ent Eesti siseturg on küllaltki väike ja tõsised tootjad toodavad juba praegu lõviosa ekspordiks," märkis ta.

Toimetaja: Priit Luts



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: