Eiki Nestor: olen otsuse teinud ja kandideerin presidendiks ({{commentsTotal}})

Riigikogu spiiker sotsiaaldemokraat Eiki Nestor teatas, et on otsuse langetanud ning kandideerib presidendiks. Tema sõnul peaks sotsiaaldemokraatlik erakond tema kandidatuurile toetust avaldama järgmise kahe nädala jooksul.

Eiki Nestori sõnul on ta otsuse teinud ja kandideerib presidendiks. "Erakond teeb selle otsuse järgmise kahe nädala jooksul ja siis saan ma ka erakonnatoetuse enda selja taha," ütles Nestor Vikerraadio saates "Uudis+". Tema väitel teeb antud otsuse sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatus, mis koguneb enne 4. juunil toimuvat erakonna üldkogu.

Nestor ütles, et Eesti presidendivalimiste ümber käivas arutelus on seatud uuele presidendile loogilised ootused, kuid nende ootuste kohaselt võib tulevane riigipea olla ka varem poliitikas tegev. "Ma arvan, et Eestile valitakse president, kellel on maailmavaade ja omad arusaamad ning lõplikus valimistulemuses peavad kindlasti mõne partei valijad pettuma," märkis Nestor.

Tema arvates ei saa leida kandidaati, kes rahuldaks kõikide erakondade huve, kuna kõikidele meele järgi olemine võib endaga kiiresti kaasa tuua üldise meelepaha. "Teisest küljest peab olema president võimeline suhtlema nii EKRE kui sotsiaaldemokraatide valijatega. See, kas ta alati nendega ühele meelele jõuab, on ise küsimus, kuid kindlasti peab ta olema avatud kõigile," rääkis Nestor.

Piisavalt kogemust, et olla president

Riigikogu esimees lisas, et on jälginud praegu esile tõusnud kandidaatide seisukohti ja märkis, et otsuse langetamisel mängisid vastaskandidaatide arvamused ka oma rolli. "Kõik kandidaadid on väga toredad ja tublid inimesed ning mul pole nende vastu mitte midagi," märkis Nestor. Samas märkis kauaaegne poliitik, et tema karjääri jooksul on tal tekkinud väga laialdane kogemuste pagas, mille abil näeb saab paremini näha, kus on probleemide juured.

"Minu esimene põhjendus, mida olen oma erakonnakaaslastele öelnud, on minu kogemus, mille pealt võiks julgelt president olla," sõnas Nestor. Seejuures aga kinnitas sotsiaaldemokraat, et oma maailmavaadet ametisse saades ta muutma ei hakka. "On inimesi, kes on minu pooldajad, ja on neid, kes mind mitte kunagi pooldama ei hakka. Seetõttu jään ma selliseks inimeseks, kes püüab alati selgeks teha, et alati tuleb austada ka nende arvamust, kes on vähemuses," kinnitas Nestor.

Mugavus riigikogu jaoks sõltub seadusloomest

Eiki Nestor leidis, et tema "mugavus" parlamendierakondadele sõltub paljuski seadusloomest, mida riigikogu teeb. "Kui näiteks parlament saadab mulle seaduse, mis on näiteks kahel korral esimesel lugemisel läbi kukkunud ehk siis kooseluseaduse tühistamise seaduse, siis ma arvan, et mina presidendina jätaks selle seaduse küll välja kuulutamata, saadaksin parlamenti tagasi ja kui vaja läheksin riigikohtusse vaidlema sellele teemal," rääkis Nestor.

Tema sõnul on põhiseaduses kirjas, et kui inimestele on antud mingi õigus, siis ei saa seda ära võtta lihtsalt tühistamise abil. "Ma ütlen ausalt presidendina jätaksin taolise tühistamise seaduse välja kuulutamata," toonitas spiiker.

Toimetaja: Allan Rajavee



Aivo Pärn ja Valvo Semilarski

Mis seob kinnipeetud abilinnapead ja ärimeest?

Eile kinni peetud Tartu abilinnapead Valvo Semilarskit ja eeldatavalt kinni peetud ärimeest Aivo Pärna seob Tartus lõbustusasutusena tuntud kinnistu, kirjutab ERR-i Tartu korrespondent Madis Hindre.

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: