Kahtlustus: Lember oli osaline miljonitesse ulatuvas eurotoetuste petuskeemis ({{commentsTotal}})

Eile Tartu abilinnapea Kajar Lemberi kinnipidamisega avalikkuse ette jõudnud kriminaalasi algatati juba 2014. aasta kevadel, Lember oli vaid üks lüli ulatuslikus petuskeemis, millega välditi euroraha toetuste puhul omaosaluse maksmist.

Eeluurimise käigus on tänaseks päevaks prokuratuurile teada 26 toetustaotlust, kus on alust arvata, et toime pandi soodustuskelmus.

"Kriminaalasja sisu ei keskendugi niivõrd Kajar Lemberile, vaid hoopis ühe ehitusettevõtte tegevusele, kes on ühenduslüliks pettustele," rääkis keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik tänasel pressikonverentsil.

Ehitusettevõtet, mille nime välja ei öeldud, kahtlustatakse n-ö katuse pakkumisel petuskeemile, kus lavastati hinnapakkumised ja moonutati neid tegelikkusest suuremaks eesmärgil, et toetuse taotleja ei peaks hiljem omaosalust maksma.

"Pettuse sisu oli omafinantseeringu kohustuse vältimine. See seisnes selles, et toetust taotlenud äriühingud, kasutades ühenduslüliks oleva ehitusettevõte teenuseid, põhimõtteliselt lavastasid hinnapakkumised. Ehitusettevõte organiseeris sobilike hinnapakkumiste võtmised endaga kas seotud või sõbralike äriühingutega," rääkis uurija.

"Hinnapakkumiste läbi oli võimalik tõsta objekti maksumust selle võrra, et oleks võimalik hiljem omavaheliste tehingute läbi omafinantseeringu tasumise kohustust vältida. Ehk püüti võimalikult suures osas saada rahastus fondidest ja ise mitte panustada," selgitas Maasik, kes rõhutas, et tegu on Euroopa maksumaksja raha väärkasutusega.

Toetuste maht, mida petuskeemiga jagati, küündib 2,1 miljoni euroni. Kajar Lember on kahtlustuse põhjal toime pannud soodustuskelmusi oma äriühingute kaudu, mis on taotlenud erinevaid toetusi suurusjärgus 850 000 euro ulatuses.

"On alust arvata, et Kajar Lember on usaldust kuritarvitanud. Ta ei ole tõenditele tuginedes abilinnapeana tegutsedes käitunud mitte Tartu linna huvides, vaid on oma otsuseid teinud omakasust ja kolmanda isiku huvidest lähtuvalt, saades vastutasu," rääkis eriasjade prokurör Marek Vahing.

Lemberile on esitatud kahtlustus muu hulgas Raadi kinnistuga seonduvalt ja omakorda ideekonkursiga seonduvalt. "Kahtlustus on seotud ka linna avalike tualettide ehitamise ja paigaldamisega, lisaks ühe äriühingu huvides linnaeelarvest rahaliste vahendite eraldamisega," täpsustas prokurör, kelle sõnul sai Lember vastutasuks ühelt Tartu ehitusärimehelt erinevat vara ja muid soodustusi.

Kajar Lember kuulati kahtlustavana üle täna hommikul. Praegu teda kinnipidamiselt veel vabastatud pole.

Toimetaja: Priit Luts



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema