Kahtlustus: Lember oli osaline miljonitesse ulatuvas eurotoetuste petuskeemis ({{commentsTotal}})

Eile Tartu abilinnapea Kajar Lemberi kinnipidamisega avalikkuse ette jõudnud kriminaalasi algatati juba 2014. aasta kevadel, Lember oli vaid üks lüli ulatuslikus petuskeemis, millega välditi euroraha toetuste puhul omaosaluse maksmist.

Eeluurimise käigus on tänaseks päevaks prokuratuurile teada 26 toetustaotlust, kus on alust arvata, et toime pandi soodustuskelmus.

"Kriminaalasja sisu ei keskendugi niivõrd Kajar Lemberile, vaid hoopis ühe ehitusettevõtte tegevusele, kes on ühenduslüliks pettustele," rääkis keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik tänasel pressikonverentsil.

Ehitusettevõtet, mille nime välja ei öeldud, kahtlustatakse n-ö katuse pakkumisel petuskeemile, kus lavastati hinnapakkumised ja moonutati neid tegelikkusest suuremaks eesmärgil, et toetuse taotleja ei peaks hiljem omaosalust maksma.

"Pettuse sisu oli omafinantseeringu kohustuse vältimine. See seisnes selles, et toetust taotlenud äriühingud, kasutades ühenduslüliks oleva ehitusettevõte teenuseid, põhimõtteliselt lavastasid hinnapakkumised. Ehitusettevõte organiseeris sobilike hinnapakkumiste võtmised endaga kas seotud või sõbralike äriühingutega," rääkis uurija.

"Hinnapakkumiste läbi oli võimalik tõsta objekti maksumust selle võrra, et oleks võimalik hiljem omavaheliste tehingute läbi omafinantseeringu tasumise kohustust vältida. Ehk püüti võimalikult suures osas saada rahastus fondidest ja ise mitte panustada," selgitas Maasik, kes rõhutas, et tegu on Euroopa maksumaksja raha väärkasutusega.

Toetuste maht, mida petuskeemiga jagati, küündib 2,1 miljoni euroni. Kajar Lember on kahtlustuse põhjal toime pannud soodustuskelmusi oma äriühingute kaudu, mis on taotlenud erinevaid toetusi suurusjärgus 850 000 euro ulatuses.

"On alust arvata, et Kajar Lember on usaldust kuritarvitanud. Ta ei ole tõenditele tuginedes abilinnapeana tegutsedes käitunud mitte Tartu linna huvides, vaid on oma otsuseid teinud omakasust ja kolmanda isiku huvidest lähtuvalt, saades vastutasu," rääkis eriasjade prokurör Marek Vahing.

Lemberile on esitatud kahtlustus muu hulgas Raadi kinnistuga seonduvalt ja omakorda ideekonkursiga seonduvalt. "Kahtlustus on seotud ka linna avalike tualettide ehitamise ja paigaldamisega, lisaks ühe äriühingu huvides linnaeelarvest rahaliste vahendite eraldamisega," täpsustas prokurör, kelle sõnul sai Lember vastutasuks ühelt Tartu ehitusärimehelt erinevat vara ja muid soodustusi.

Kajar Lember kuulati kahtlustavana üle täna hommikul. Praegu teda kinnipidamiselt veel vabastatud pole.

Toimetaja: Priit Luts



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: