Kahtlustus: Lember oli osaline miljonitesse ulatuvas eurotoetuste petuskeemis ({{commentsTotal}})

Eile Tartu abilinnapea Kajar Lemberi kinnipidamisega avalikkuse ette jõudnud kriminaalasi algatati juba 2014. aasta kevadel, Lember oli vaid üks lüli ulatuslikus petuskeemis, millega välditi euroraha toetuste puhul omaosaluse maksmist.

Eeluurimise käigus on tänaseks päevaks prokuratuurile teada 26 toetustaotlust, kus on alust arvata, et toime pandi soodustuskelmus.

"Kriminaalasja sisu ei keskendugi niivõrd Kajar Lemberile, vaid hoopis ühe ehitusettevõtte tegevusele, kes on ühenduslüliks pettustele," rääkis keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik tänasel pressikonverentsil.

Ehitusettevõtet, mille nime välja ei öeldud, kahtlustatakse n-ö katuse pakkumisel petuskeemile, kus lavastati hinnapakkumised ja moonutati neid tegelikkusest suuremaks eesmärgil, et toetuse taotleja ei peaks hiljem omaosalust maksma.

"Pettuse sisu oli omafinantseeringu kohustuse vältimine. See seisnes selles, et toetust taotlenud äriühingud, kasutades ühenduslüliks oleva ehitusettevõte teenuseid, põhimõtteliselt lavastasid hinnapakkumised. Ehitusettevõte organiseeris sobilike hinnapakkumiste võtmised endaga kas seotud või sõbralike äriühingutega," rääkis uurija.

"Hinnapakkumiste läbi oli võimalik tõsta objekti maksumust selle võrra, et oleks võimalik hiljem omavaheliste tehingute läbi omafinantseeringu tasumise kohustust vältida. Ehk püüti võimalikult suures osas saada rahastus fondidest ja ise mitte panustada," selgitas Maasik, kes rõhutas, et tegu on Euroopa maksumaksja raha väärkasutusega.

Toetuste maht, mida petuskeemiga jagati, küündib 2,1 miljoni euroni. Kajar Lember on kahtlustuse põhjal toime pannud soodustuskelmusi oma äriühingute kaudu, mis on taotlenud erinevaid toetusi suurusjärgus 850 000 euro ulatuses.

"On alust arvata, et Kajar Lember on usaldust kuritarvitanud. Ta ei ole tõenditele tuginedes abilinnapeana tegutsedes käitunud mitte Tartu linna huvides, vaid on oma otsuseid teinud omakasust ja kolmanda isiku huvidest lähtuvalt, saades vastutasu," rääkis eriasjade prokurör Marek Vahing.

Lemberile on esitatud kahtlustus muu hulgas Raadi kinnistuga seonduvalt ja omakorda ideekonkursiga seonduvalt. "Kahtlustus on seotud ka linna avalike tualettide ehitamise ja paigaldamisega, lisaks ühe äriühingu huvides linnaeelarvest rahaliste vahendite eraldamisega," täpsustas prokurör, kelle sõnul sai Lember vastutasuks ühelt Tartu ehitusärimehelt erinevat vara ja muid soodustusi.

Kajar Lember kuulati kahtlustavana üle täna hommikul. Praegu teda kinnipidamiselt veel vabastatud pole.

Toimetaja: Priit Luts



Uudised
Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Rail Baltic.Rail Baltic.

OTSE: Balti Assamblee arutab Rail Balticu ehitamist

Riigikogu konverentsisaalis toimub reedel Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu transpordiühenduste ja taristu teemaline konverents, kus arutatakse Balti riikide ühiste projektide ja koostöö arendamise võimalusi. Konverents on ingliskeelne ning selle veebiülekanne on reaalajas jälgitav kella 9-16.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.