Lapsemeelseid hoolealuseid kuritarvitanud bussijuht jäi süüdi ka teises kohtuastmes ({{commentsTotal}})

Asenduskodu bussijuht, kes kuritarvitas lapsemeelseid hoolealuseid, jäi ka teises astmes süüdi ja talle mõisteti neli aastat vangistust.

Sugukõlvatus teos süüdi mõistetud bussijuhi Heino juhtum juhatas "Pealtnägija" üllatavate tulemustega eksperimendini, mis näitas, et karistusregister ei tööta või vähemalt pole nii tarbijasõbralik kui reklaamitakse.

Nimelt mõistis Tartu maakohuskohus talvel süüdi 14 aastat asenduskodus töötanud bussijuhi, kes süüdistuse kohaselt seksis lapsemeelsete hoolealustega.

Juhtumi üksikasjad olid rõlged, aga avalikkuse jaoks oli tähtsam küsimus, kui hästi töötab avalik karistusregister, et seksuaalkuritegude eest karistatud inimesed edaspidi lasteasutusse tööle ei saaks. Seaduse järgi kõik lasteasutused mitte ainult ei või, vaid peavad sealt kontrollima kõigi töötajate tausta.

Samas näitavad "Pealtnägija" kontrollkõned, et paljud lasteaedade ja koolide juhatajad pole elektroonilist karistusregistrit kunagi kasutanud. Mõned kuulsid esimest korda, et töötajate taustakontroll on kohutuslik.

Veel enam – kui "Pealtnägija" katsetas koos koolijuhiga, kuidas päringu tegemine paljukiidetud veebirakenduses käib, tekkisid tõrked ja lõpuks ei saanudki koolijuht seda teha.

Reaktsioonina saatele käskis justiitsminister Urmas Reinsalu kohe järgmisel päeval saata ringkirja kõigile laste- ja hoolekandeasutustele, kuidas töötajate taustakontrolli kohustust täita.

Ministeeriumi andmetel kasvaski päringute arv kordades ja tänaseni laekub keskmiselt päevas ühe kooli päring, st 50-400 nime korraga.

Bussijuht Heino kaebas aga asja ringkonnakohtusse edasi, kust eelmisel reedel tuli otsus, et süüdimõistmine jääb jõusse – see tähendab neli aastat reaalset vangistust.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: