Lapsemeelseid hoolealuseid kuritarvitanud bussijuht jäi süüdi ka teises kohtuastmes ({{commentsTotal}})

Asenduskodu bussijuht, kes kuritarvitas lapsemeelseid hoolealuseid, jäi ka teises astmes süüdi ja talle mõisteti neli aastat vangistust.

Sugukõlvatus teos süüdi mõistetud bussijuhi Heino juhtum juhatas "Pealtnägija" üllatavate tulemustega eksperimendini, mis näitas, et karistusregister ei tööta või vähemalt pole nii tarbijasõbralik kui reklaamitakse.

Nimelt mõistis Tartu maakohuskohus talvel süüdi 14 aastat asenduskodus töötanud bussijuhi, kes süüdistuse kohaselt seksis lapsemeelsete hoolealustega.

Juhtumi üksikasjad olid rõlged, aga avalikkuse jaoks oli tähtsam küsimus, kui hästi töötab avalik karistusregister, et seksuaalkuritegude eest karistatud inimesed edaspidi lasteasutusse tööle ei saaks. Seaduse järgi kõik lasteasutused mitte ainult ei või, vaid peavad sealt kontrollima kõigi töötajate tausta.

Samas näitavad "Pealtnägija" kontrollkõned, et paljud lasteaedade ja koolide juhatajad pole elektroonilist karistusregistrit kunagi kasutanud. Mõned kuulsid esimest korda, et töötajate taustakontroll on kohutuslik.

Veel enam – kui "Pealtnägija" katsetas koos koolijuhiga, kuidas päringu tegemine paljukiidetud veebirakenduses käib, tekkisid tõrked ja lõpuks ei saanudki koolijuht seda teha.

Reaktsioonina saatele käskis justiitsminister Urmas Reinsalu kohe järgmisel päeval saata ringkirja kõigile laste- ja hoolekandeasutustele, kuidas töötajate taustakontrolli kohustust täita.

Ministeeriumi andmetel kasvaski päringute arv kordades ja tänaseni laekub keskmiselt päevas ühe kooli päring, st 50-400 nime korraga.

Bussijuht Heino kaebas aga asja ringkonnakohtusse edasi, kust eelmisel reedel tuli otsus, et süüdimõistmine jääb jõusse – see tähendab neli aastat reaalset vangistust.

Toimetaja: Merili Nael



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.