Advanforti juht soovitab Eestil pöörduda laevakaitsjate asjus Rahvusvahelisse Mereõiguse Tribunali ({{commentsTotal}})

Advanforti juht Ahmed Farajallah leiab, et Eesti riik peaks laevakaitsjate eest minema Rahvusvahelisse Mereõiguse Tribunali. Asjatundjate hinnangul on see ettepanek aga mõttetu.

Paljudele läks sügavalt hinge laevakaitsjate omaste emotsionaalne pöördumine 13. jaanuaril. Neid šokeeris jaanuaris Indias langetatud kohtuotsus, millega juba koju saamise lootust hellitanud mehed saadeti kaks aastat pärast skandaali algust uuesti tagasi trellide teha.

Seoses sellega kaevas "Pealtnägija" uuesti läbi firma Advanfort musta mineviku. "Pealtnägija" sai enda käsutusse 1. oktoobril 2013 ehk kaks nädalat enne saatuslikke sündmusi Advanforti Tallinna kontorist eesti meestele saadetud ringkirja, mis annab huvitava pildi firma siseelust.

Kokkuvõttes avastas "Pealtnägija", et Eesti meeste tööandja on paadunud rikkuja, kes ei hoolinud korduvatest "napikatest" ja hoiatustest, kuni nende laev Seaman Guard Ohio ja selle pardal olnud mehed Indias tõeliselt kafkalikku jamasse sattusid.

Aprilli algul riigikogu infotunnis esinedes rääkis väliminister Marina Kaljurand kinnipeetavate vahetamise lepingust Indiaga. "Mille tekst on kooskõlastatud, mille justiitsministeerium peaks esitama lähipäevadel, lähinädalatel valitsusele heaks kiitmiseks," ütles ta.

Poolteist kuud hiljem pole seda lepingut veel esitatud. Laevakaitsjad vahetasid aga Indias advokaati ning andsid sisse järjekordse apellatsiooni, mille tulemust oodatakse juuni alguses.

Firma juhid, kes on India võimude poolt tagaotsitavad, pole seni vastanud meedia päringutele ega vastanud ka "Pealtnägijale" loo tegemise käigus.

Kuid pärast saadet saatis tegevjuht Ahmed Farajallah "Pealtnägijale" ootamatult kirja, milles nentis, et ei saa muid detaile kommenteerida, aga Eesti riik peaks tema meelest laevakaitsjate nimel ise pöörduma Rahvusvahelise Mereõiguse Tribunali poole, mis tegutseb vastava ÜRO konventsiooni alusel ja mille peakorter asub Hamburgis.

Asjatundjate sõnul on see ettepanek aga jama.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: