Galerii: Liibanonis vahetus Eesti kaitseväelaste üksus ({{commentsTotal}})

Täna pärastlõunal jõudsid Eestisse viimased pool aastat Lõuna-Liibanonis Soome-Iiri ühispataljonis teeninud staabiohvitserid ja jalaväerühma Estpla-20 kaitseväelased. Üksuse välja vahetanud Estpla-21 jõudis aga Liibanoni.

Liibanonis teenistuse lõpetanud Estpla-20 kontingendi ülem major Kalle Kõlli ütles, et Eesti kaitseväelased paistsid 40 panustava riigi hulgas selgelt silma oma professionaalsuse ja pühendumusega, teatas kaitsevägi.

Tema sõnul tuleb sõduritel rahuvalvemissioonil olles palju erinevate rahvustega suhelda - nii partnerriikide kaitseväelaste kui ka kohalike elanikega. "Pärast poolt aastat Liibanonis saame öelda, et selles riigis on nüüd veelgi rohkem inimesi, kes teavad Eestit ja peavad lugu Eesti sõdurist," ütles major Kõlli.

Ta lisas, et eelnevatelt sõjalistelt operatsioonidelt saadud kogemused tulevad kasuks ka rahuvalveoperatsioonidel, sest lisaks diplomaadioskustele ei saa unustada harjumuspäraseid sõdurioskusi.

Täna kaitseväe peastaabi ees peetud pidulikul rivistusel võtsid Liibanonist saabunud Estpla-20 kaitseväelased vastu 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm ja kaitseväelaste lähedased.

Jalaväerühm Estpla-20 alustas teenistust Lõuna-Liibanonis Soome-Iiri ühispataljonis eelmise aasta novembris ja oma viimase patrulli tegid Eesti kaitseväelased kolm päeva enne koju saabumist.

474 patrulli

Eesti jalaväerühma põhiülesanne oli oma vastutusalas patrullimine, et näidata rahuvalvejõudude kohalolu ja tagada konflikti osapoolte lepingutest kinnipidamine. Seda tehti jalgsi, kuid raketiohtlikel aladel motoriseeritult ning koostöös Liibanoni relvajõududega.

Ühtekokku tegid Estpla-20 kaitseväelased oma rotatsiooni jooksul 474 patrulli, millest ligi pooled olid öised.

Jaanuari keskpaigast kuni märtsi keskpaigani teenis rühm patrullbaasis UNP 6-50, mis asub vahetult Liibanoni ja Iisraeli eraldaval sinisel joonel. Kahe kuu jooksul tegid kaitseväelased regulaarselt nii jalgsi- kui ka motoriseeritud patrulle oma vastutusalas, jälgisid pidevalt konflikti osapooli eraldavat sinist joont, tagasid baasi julgeolekut ja hoidsid ühte jagu kiirvalmiduses.

Koju saabunud jalaväerühma Estpla-20 vahetas välja jalaväerühm Estpla-21, mis jätkab samuti teenistust Soome-Iiri ühispataljoni ühes kompaniis koos Soome kaitseväelastega. Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil.

Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki.

Toimetaja: Greete Palmiste



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: