„Pealtnägija“: enesetapp politsei arestikambris maksis ühele ametnikule töö, teises juhtumis vastutaja puudub ({{commentsTotal}})

Möödunud aastal oli politseis kaks juhtu, kus vahialused võtsid endalt arestikambris elu. Neist ühe juhtumi tagajärjel jäi juhtunu eest vastutanud politseiametnik oma tööst ilma, teise traagilise juhu eest pole aga kedagi veel karistatud.

„Pealtnägija“ käsitles möödunud aastal juhtumit, kus 38-aastane pereema viidi 16. septembril pärast joobes päi tehtud kerget avariid Tallinnas Rahumäe arestikambrisse. Ehkki naise abikaasa hoiatas politseid, et tema naist ei tohiks raskekujulise depressiooni tõttu omapäi jätta, juhtus see siiski ning naine võttis endalt arestikambris elu. See sai võimalikuks ametialase lohakuse tõttu ehk järelevalve puudumisel.

Seejärel tõotas politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri juht Kristian Jaani teha kurbade tagajärgedega sündmusest omad järeldused, et midagi sellist enam kunagi juhtuda ei saaks.

Paraku kordus analoogne situatsioon juba poolteist kuud hiljem Rakveres, kui 22-aastane narkokuriteos kahtlustatud mees endalt arestikambris elu võttis.

Selle juhtumi järel vabastati arestikambrite eest vastutanud ametnik töölt.

Abikaasa käib kohut edasi

Pereema surmaga lõppenud juhtumi järel pole aga kedagi vastutusele võetud. Juhtunu järel küll tuvastati, et politseinikud olid lohakad ja rikkusid määrusi, aga kedagi lõpuks ei karistatud. Naise abikaasa käib jätkuvalt kohut, et ka selle surma eest keegi konkreetselt vastuse võtaks.

Politsei kinnitas „Pealtnägijale“, et nendest tragöödiatest tehti tõsised järeldused ja töökorraldus vaadati veel kord teraselt üle: lühiajalise kinnipidamise kohtades pandi ühele ametnikule põhitööks kambri regulaarne jälgimine; kahes kohas – Keilas ja Maardus – lõpetati aga kinnipidamine üldse ära, sest sealsed tingimused seda ei võimaldanud.

Toimetaja: Merilin Pärli



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: