Mihkelson: Kreml tunnistas, et Savtšenko pole kurjategija ning et Ida-Ukrainas tegutsevad Vene eriüksuslased ({{commentsTotal}})

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Ukraina õhuväelase Nadia Savtšenko väljavahetamisega tunnistas Kreml sisuliselt üles, et ukrainlanna näol polnud tegu kurjategijaga.

Samuti juhtis Mihkelson tähelepanu sellele, et kahe Venemaa eriväelase väljavahetamisega tunnistab Kreml omakorda seda, et tema eriüksuslased tegutsevad Ida-Ukrainas.

Tavaliselt on nii, et vangide vahetamise korral peab vahetatav armu paluma. Savtšenko on häälekalt kuulutanud, et tema seda ei tee. Kuidas seda siis nüüd mõista - kas ta ikkagi palus armu?

Ma arvan, et Savtšenko ei palunud armu. Nii palju, kui on praeguseks hetkeks informatsiooni, siis Venemaa president andis armu nende tapetud ajakirjanike omaste palvel. Ja see armuandmisukaas, millele Putin täna alla kirjutas, toimus ka nende samade omaste juuresolekul.

Antud juhtumi puhul ei ole ju tegemist tavapärase spioonide vahetamisega. Savtšenko mõisteti Moskvas süüdi Vene kodanike tapmisele kaasaaitamises. Miks Venemaa selle vahetamise peale ikkagi välja läks? Vene rahvale ei pruugi see sugugi meelt mööda olla?

Ma arvan, et suursaadik Kannike ütles väga tabavalt, et tõepoolest väga palju, mida Venemaa sellest propagandaaktist lootis saada, on kätte saadud ja tegelikult, olgem ausad, teisest küljest jällegi selle sammuga Venemaa tunnistas, et Savtšenko ei ole kriminaalkurjategija, nagu teda justkui süüdi mõistetud inimeste tapmisele kaasa aitamises, vaid sõjavang, kes täna pääses tagasi kodumaale.

Ja teisest küljest mäletame ka veel eelmisel aastal Venemaa ei tahtnud mingil viisil tunnistada, et kaks Vene GRU ohvitseri Aleksandrov ja Jerofejev kuuluvad Vene eriüksuse koosseisu. Tänase sammuga Venemaa tegelikult tunnistas seda, et nende eriüksuslased tegutsevad Ida-Ukrainas.

Kas Savtšenko vabastamine võib olla seotud ka eelseisva NATO Varssavi tippkohtumisega? Milline on sel juhul Venemaa sõnum Lääneriikidele?

Ma ei usu tegelikult, et kalkulatsioon on nii kõrge ja lootus Moskvas on, et see kuidagi mõjutaks näiteks NATO Varssavi tippkohtumisel toimuvat otsustamist. Võib-olla enam on see suunatud ehk Euroopa Liidu suunas, sest teame ju, et Euroopa Liidul on seismas ees ka otsustamine sanktsioonide jätkamise küsimuses - nii isikute kui ka majandussanktsioonide osas. Kuigi ka siin ma arvan, et suvel ei ole loota, et Sanktsioone justkui lõdvendataks, ja Savtšenko juhtum pigem kinnitab Euroopa Liidu erinevate liikmesriikide, ka Eesti, püsivalt üleval olnud nõudmist, et Savtšenko tuleb vabastada.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: