Graafikud: Toidukaupluste arv on kümne aastaga kahanenud ligi tuhande võrra ({{commentsTotal}})

Jaanus Vihand.
Jaanus Vihand. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti toidukaupluste arv on võrreldes 2006. aastaga kahanenud 955 kaupluse võrra 2383-lt 1428-le. Selle trendi on kaasa toonud suuremate kaupluste teke ja on omane jõukamatele ühiskondadele, ütles Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse liige Jaanus Vihand.

Vihand teatas eile kaupmeeste liidu visiooniseminaril oma ettekandes, et suurte supermarketite arv on võrreldes 2006. aastaga kolmekordistunud. Kaks kolmandikku siis tegutsenud väikepoodidest ja kioskitest on aga nüüdseks suletud.

Vihand ütles ERR-i uudisteportaalile, et see näitab turu arengut. "Kui me vaatame kogu Euroopa turgu selles osas, et mis tüüpi kauplused on kuskil ülekaalus, siis me näeme seda, et mida arenenum turg, seda suuremad kauplused teevad suurema osa käibest. Kui me vaatame Ida-Euroopat, endist Nõukogude Liidu territooriumi, siis seal on põhilise käibe tegijatest just väikesed kauplused. Eestis see enam nii ei ole," rääkis Vihand.

Ta ütles, et ka Lätis ja Leedus domineerivad endiselt väikepoed.

"See näitab ühest küljest seda, et meie turg on teistest Balti riikidest natuke eespool. Meil on tulnud lühema ajaga rohkem raha, mida on saanud investeerida suurematesse keskustesse ja kauplustesse. See näitab ka meie elanikkonna elatustaset, mis on ka lõunanaabritega võrreldes päris hea. Ja sellest tulenevalt turu konkurentsis suuremad, parema valikuga kauplused on väiksemad kauplused välja söönud," selgitas ta.

Kaudsemad põhjused

Vihand tunnistas, et kindlasti on siin oma mõju ka linnastumisel, aga mitte nii otseselt, sest linnades suletakse väiksemaid kauplusi samamoodi nagu maapiirkondades. "Ei ole välja arvutatud, kui palju maa ja linna kauplusi on end sulgenud."

Ka alkoholipoliitika ei ole tema sõnul selle aastani veel väikeste kaupluste sulgemist oluliselt mõjutanud, aga selle aasta esimeses kvartalis on näha juba väga tugevaid ohu märke.

"Lätis on ikkagi aktsiisist tulenevalt päris odavad hinnad võrreldes meie kauplustega. Me näeme, kuidas meie lõuna piirkondade käibed on väga kõvasti kukkunud just kangema alkoholi osas. Esimeses kvartalis keskmiselt 30% kange alkoholi käibest liikus Lätti. Maksud lähevad Lätti, aga tarbitakse ikka Eestis," lausus Vihand.

Veel alkoholipoliitikast rääkides ütles Vihand, et ennekõike näeb ta muret selles, et me üritame ise jalgratast leiutada või teha asju, mida teised on läbi katsetanud ja milles nad on näinud, et asjad ei toimi. "Mulle teeb muret, et me ei õpi teiste vigadest, vaid üritame ise kõik vead ära teha," sõnas ta.

"Me peaks rohkem vaatama ringi ja rohkem õppima teiste käest ja selles sügavuti minema," lõpetas Vihand.



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema