Ansip: Estonian Airi pankrotistamine 2010. aastal ei olnud mõeldav ({{commentsTotal}})

Endine peaminister Andrus Ansip kaitses "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus kunagisi otsuseid Estonian Airi rahastamise osas.

Riigikontroll avaldas eile auditi, milles kritiseeris teravalt valitsuse otsuseid, viidates, et Estonian Airi hoiti vägisi elus ning hoiatusi riigiabi võimalikust ebaseaduslikkusest eirati, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Olen siiani veendunud, et valitsuse toonased otsused olid õiged. Me teame, et mitmed sõltumatud eksperdid on öelnud, et Tallinnas baseeruva lennundusettevõtte olemasolu mõju majandusele on 140-160 miljonit eurot. On veel mõned eksperdid, kes on arvanud, et see mõju on 200 miljonit eurot aastas. Ka täna üks lennundusekspert ütles, et selleks, et Tallinnas baseeruvat lennundusettevõtet pidada, peaks aastas umbes kümmekond miljonit eurot peale maksma. Pange kaks asja kokku - ka ekspertide arvamusel on lugu selline, et 10 miljonit oleks vaja sisse maksta ja selle asemel saab tagasi 100 kuni 300 miljonit eurot," kommenteeris Ansip.

Kuigi Euroopa Liidu konkurentsireeglid ei luba iga-aastast lennufirma doteerimist ja valitsus oli sellest teadlik, ütles Ansip, et eelkõige lähtuti Eesti rahva ja riigi huvidest. "Estonian Airi rahastamine, oma inimeste ilma peale mitte jätmise otsus oli kahtlemata õige, majanduslikult kasulik," lisas ta.

Vastates küsimusele, kas uus lennufirma oleks tulnud asutada juba varem, vastas Ansip, et Estonian Airi pankrotistamine 2010. või 2012. aastal poleks olnud mõeldav.

"Me oleksime kaotanud tohutud summad ja kui oleks finantseerimises vahe sisse jäänud, siis seda me põeksime oma majanduslanguse läbi veel siiani," selgitas ta.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: