Ansip: Estonian Airi pankrotistamine 2010. aastal ei olnud mõeldav ({{commentsTotal}})

Endine peaminister Andrus Ansip kaitses "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus kunagisi otsuseid Estonian Airi rahastamise osas.

Riigikontroll avaldas eile auditi, milles kritiseeris teravalt valitsuse otsuseid, viidates, et Estonian Airi hoiti vägisi elus ning hoiatusi riigiabi võimalikust ebaseaduslikkusest eirati, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Olen siiani veendunud, et valitsuse toonased otsused olid õiged. Me teame, et mitmed sõltumatud eksperdid on öelnud, et Tallinnas baseeruva lennundusettevõtte olemasolu mõju majandusele on 140-160 miljonit eurot. On veel mõned eksperdid, kes on arvanud, et see mõju on 200 miljonit eurot aastas. Ka täna üks lennundusekspert ütles, et selleks, et Tallinnas baseeruvat lennundusettevõtet pidada, peaks aastas umbes kümmekond miljonit eurot peale maksma. Pange kaks asja kokku - ka ekspertide arvamusel on lugu selline, et 10 miljonit oleks vaja sisse maksta ja selle asemel saab tagasi 100 kuni 300 miljonit eurot," kommenteeris Ansip.

Kuigi Euroopa Liidu konkurentsireeglid ei luba iga-aastast lennufirma doteerimist ja valitsus oli sellest teadlik, ütles Ansip, et eelkõige lähtuti Eesti rahva ja riigi huvidest. "Estonian Airi rahastamine, oma inimeste ilma peale mitte jätmise otsus oli kahtlemata õige, majanduslikult kasulik," lisas ta.

Vastates küsimusele, kas uus lennufirma oleks tulnud asutada juba varem, vastas Ansip, et Estonian Airi pankrotistamine 2010. või 2012. aastal poleks olnud mõeldav.

"Me oleksime kaotanud tohutud summad ja kui oleks finantseerimises vahe sisse jäänud, siis seda me põeksime oma majanduslanguse läbi veel siiani," selgitas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: