Kolmandik kalanduse europrojektidest katkestati, poes jätkab võimutsemist importkala ({{commentsTotal}})

Riigikontrolli hinnangul ei ole eurotoetused aidanud olulisel määral suurendada tehislikes tingimustes kasvatatud kala ja vähkide toodangut. Maaeluministeerium on seejuures jaganud raha projektidele, mis ei olnud jätkusuutlikud.

Maaeluministeeriumist öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et eesmärk oligi jagada raha uutele tegijatele, kuid seejärel tabasid valdkonda ootamatused.

Rimi kauplusteketi kalaletist leiab küll eestimaist kala, kuid valdavalt on nii Rimis kui ka teistes poodides saadaval importkala. Rimi pressiesindaja Katrin Bats ütleb, et viimaste aastate jooksul on kodumaist kala küll aina rohkem, kuid kindlasti oleksin nad valmis seda rohkem sisse võtma, kui seda vaid oleks.

"Seda me muidugu näeme, et kala ostetakse palju, selle vastu on huvi suur ja ma arvan küll, et me oleks avatud pakkumistele, kui oleks kodumaist kala rohkem pakkuda," kinnitas Bats. "Me oleme ikkagi suur kett, meil on päris mitu poodi ja meie kliendid eeldavad, et nad saavad igapäevaselt ühte või teist kaupa, mida nad on harjunud seal nägema."

Riigikontroll avaldas täna auditi, kust selgub, et Euroopa kalandusfondist aastatel 2007-2013 saadud 17 miljoni euroga ei ole suudetud tehislikes tingimustes kasvatatud kala ja vähi toodangut kasvatada. Poole selle raha eest on ettevõtted rajanud nüüdisaegseid tootmishooneid ja võtnud kasutusele uusi tehnoloogiaid, kuid vaatamata tootmisvõimsuse kasvamisele 4300 tonni juurde, on toodang ainult 800-900 tonni.

"Niiöelda päriseluline probleem on, et tootmisvõimsused ei ole veel täiel võimsusel tööle hakanud. Kalade kadu, suremus kasvandustes on suur, aga riigikontroll näeb, et kindlasti üks põhjus on see, et riik ei ole oma projektide valikuga suutnud valdia välja projekte, mis oleksid majanduslikult elujõulisemad ja ka perpektiivsemad," kritiseeris riigikontrolli tulemusauditi osakonna vanemaudiitor Viire Viss.

Viss lisab, et 64-st projektist kolmandik katkestati ja see raha läks kaduma. Maaelu ministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron ütles, et toetuste jagamisel lähtutigi põhimõttest tuua turule uusi tegijaid.

"Me võtsimegi tookord endale eesmärgiks tuua sinna sektorisse uusi tegijaid ja loomulikult seal tulevad erinevad ootamatused, mis meid tabasid. Oli ka ju finantskriis, riigikontroll toob ise selle välja, algajatel olid väga suured probleemid omafinantseeringuga," selgitas Petron.

Petron lisas, et kuna viimased toetused said jagatud eelmisel ja üle-eelmisel aastal, siis ei saagi veel väga suurt mahtude kasvu olla ning ministeerium loodab, et see kasv veel tuleb.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: