Kolmandik kalanduse europrojektidest katkestati, poes jätkab võimutsemist importkala ({{commentsTotal}})

Riigikontrolli hinnangul ei ole eurotoetused aidanud olulisel määral suurendada tehislikes tingimustes kasvatatud kala ja vähkide toodangut. Maaeluministeerium on seejuures jaganud raha projektidele, mis ei olnud jätkusuutlikud.

Maaeluministeeriumist öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et eesmärk oligi jagada raha uutele tegijatele, kuid seejärel tabasid valdkonda ootamatused.

Rimi kauplusteketi kalaletist leiab küll eestimaist kala, kuid valdavalt on nii Rimis kui ka teistes poodides saadaval importkala. Rimi pressiesindaja Katrin Bats ütleb, et viimaste aastate jooksul on kodumaist kala küll aina rohkem, kuid kindlasti oleksin nad valmis seda rohkem sisse võtma, kui seda vaid oleks.

"Seda me muidugu näeme, et kala ostetakse palju, selle vastu on huvi suur ja ma arvan küll, et me oleks avatud pakkumistele, kui oleks kodumaist kala rohkem pakkuda," kinnitas Bats. "Me oleme ikkagi suur kett, meil on päris mitu poodi ja meie kliendid eeldavad, et nad saavad igapäevaselt ühte või teist kaupa, mida nad on harjunud seal nägema."

Riigikontroll avaldas täna auditi, kust selgub, et Euroopa kalandusfondist aastatel 2007-2013 saadud 17 miljoni euroga ei ole suudetud tehislikes tingimustes kasvatatud kala ja vähi toodangut kasvatada. Poole selle raha eest on ettevõtted rajanud nüüdisaegseid tootmishooneid ja võtnud kasutusele uusi tehnoloogiaid, kuid vaatamata tootmisvõimsuse kasvamisele 4300 tonni juurde, on toodang ainult 800-900 tonni.

"Niiöelda päriseluline probleem on, et tootmisvõimsused ei ole veel täiel võimsusel tööle hakanud. Kalade kadu, suremus kasvandustes on suur, aga riigikontroll näeb, et kindlasti üks põhjus on see, et riik ei ole oma projektide valikuga suutnud valdia välja projekte, mis oleksid majanduslikult elujõulisemad ja ka perpektiivsemad," kritiseeris riigikontrolli tulemusauditi osakonna vanemaudiitor Viire Viss.

Viss lisab, et 64-st projektist kolmandik katkestati ja see raha läks kaduma. Maaelu ministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron ütles, et toetuste jagamisel lähtutigi põhimõttest tuua turule uusi tegijaid.

"Me võtsimegi tookord endale eesmärgiks tuua sinna sektorisse uusi tegijaid ja loomulikult seal tulevad erinevad ootamatused, mis meid tabasid. Oli ka ju finantskriis, riigikontroll toob ise selle välja, algajatel olid väga suured probleemid omafinantseeringuga," selgitas Petron.

Petron lisas, et kuna viimased toetused said jagatud eelmisel ja üle-eelmisel aastal, siis ei saagi veel väga suurt mahtude kasvu olla ning ministeerium loodab, et see kasv veel tuleb.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Teadlased meeleavaldusel: pole selgust, kes, mida ja miks nõuab

Laupäeval tulevad enam kui 500 linnas üle maailma tänavatele sajad tuhanded teadussõbrad ja teadlased, et näidata oma toetust teadusele ja teaduspõhistele otsustele. Kuigi marsi korraldajate sõnul on tegu rangelt toetusmeeleavaldusega, kumab paljude osalejate kommentaaridest soov tõrjuda teadusvastast maailmavaadet.

Uuendatud: 12:18 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.