Euroopa riikide koostööl rahvusvahelise kuritegevuse ohjeldamisel on veel arenguruumi ({{commentsTotal}})

Terrorismi, inimsmugeldamise ja küberkuritegevusega võitlemiseks tuleb mõelda raamidest välja ning kiiresti tegutseda - nii leidis Eestis visiidil viibiv Euroopa Liidu terroritõrjeagentuuri Eurojust president.

Eurojusti piiriülene koostöö sõltub aga paljuski liikmesriikide valmisolekust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eurojust loodi 2002. aastal, et kiirendada ja parandada Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste koostööd, mis on eelkõige seotud just raske piiriülese ja organiseeritud kuritegevusega. Eurojusti presidendi hinnagul on pärast Pariisi ja Brüsseli terrorirünnakuid rohkem mõistetud, et võõrvõitlejad liiguvad vabalt näiteks Süüria ja Euroopa vahel ning siia naastes ei näita nad välja mingisuguseid äärmusluse ja ohu märke.

"Me näeme, et terrorism areneb, aga samal ajal võtavad ennenägematuid vorme ka inimsmugeldamine ja küberkuritegevus, mis on samuti ülemaailmsed ja piiriülesed kuriteod. Seega, kui on nende kolme kuriteo kooslus, siis me peame kindlasti raamidest välja mõtlema," selgitas Eurojusti president Michele Coninsx.

Eurojusti presidendi hinnagul on terrorismi vastu võitlemiseks oluline kiiresti reageerida. Piiriülene koostöö sõltub aga võrgustikust. Coninsx toob näite, kuidas ta üritas pärast Pariisi rünnakuid Eurojusti liikmeriikide esindajaid kätte saada.

"Mul võttis pärast rünnakut kaks tundi aega, et kõik oleksid valmisolekus. Pärast brüsseli rünnakuid läks mul selleks täpselt poolt tundi. Seega areng on toimunud," kõrvutas ta kahte juhtumit.

Ka riigi peaprokurör Lavly Perling möönis, et ehkki koostöö on järjest paremaks läinud, siis arenguruumi veel on. "Kui me vaatame prokuröre, kes käivad ja kes meil toovad tõendeid välisriikidest, siis me suudame neid kasutada, me suudame väga kiiresti juba ühendust võtta kolleegidega kõikidest Euroopa riikidest. See läheb järjest paremaks, aga see ei tähenda seda, et meil ei ole veel tublisti arenguruumi."

Eurojusti president kohtub kolmepäevasel visiidil teiste seas riigiprokuratuuri, kaitsepolitseiameti ja kohtuekspertiisi instituudi esindajatega.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



USA kaitseminister James Mattis visiidil Leedus 10. mail.USA kaitseminister James Mattis visiidil Leedus 10. mail.
Mattise uni on rahulik: ma hoian teisi inimesi öösel ärkvel

Pühapäeval telekanali CBS saatele "Face the Nation" pika intervjuu andnud kaitseminister James Mattis ütles, et ta ei tea, mida Venemaa tahab, kuid kindel on see, et Moskva ei peaks nägema NATO-s endale ohtu. Venemaaga tuleb Mattise sõnul teha tööd kahel viisil - tuleb suhelda diplomaatiliselt, kuid seal, kus vaja, tuleb ka jõulisi vastusamme astuda.