Eesti keskendub Euroopa Nõukogu eesistujana senisest enam inimõigustele internetis ({{commentsTotal}})

Eestist sai läinud nädalal Euroopa Nõukogu eesistuja, täna toimus eesistumise üleandmise tseremoonia ka Strasbourgis. Kuigi välisminister Marina Kaljurand ütles eesistumist üle võttes, et põhimõttelisi muutusi Eesti eesistumine kaasa ei too, siis ometi püütakse senisest enam keskenduda inimõigustele internetis.

Trammisõit läbi Strasbourg'i Vabariigi väljakuni ja seejärel lipuheiskamine on traditsiooniline osa eesistumise tseremoniaalsest algusest. Sisuliselt on aga Eesti juba alustanud 47 Euroopa Nõukogu liikmesriigi töö juhtimist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuue kuu jooksul on Eesti välisminister Marina Kaljurand Euroopa Nõukogu esinägu ja töö juhataja Ministrite Komitees. Aga täna toimus Strasbourg'is esimest korda ministrite asemike ehk suursaadikute tasemel komitee, mida juhatasin mina," rääkis Eesti suursaadik Strasbourg'is Katrin Kivi.

Kardinaalset pööret Eesti oma eesistumisega muidugi ei tee ja peateemadeks jäävad ikka võrdõiguslikkus ja lastekaitse, kuid rohkem tahab Eesti suunata oma nägu interneti poole. Inimõigused internetis ja võrdõiguslikkus läbi IKT prisma on need, mida tahetakse käsitleda. Seda suunda ka toetatakse.

"Me ootame seda väga. Küsimus on tasakaalus, et leida hea interneti haldamine, aga tehes kindlaks, et inimõigused ja demokraatlik süsteem saaks õide puhkeda tänu tehnoloogiale ja mitte vastupidi," rääkis Euroopa Nõukogu asepeasekretär Gabriella Battaini Dragoni.

Täna Strasbourg'is Annika Haasi näitusega "Meie mustlased" Eesti eesistumist avanud kultuuriminister Indrek Saar rõhutas, et oluline on mõista, et Euroopa Nõukogu seisab põhiväärtuste eest ja praegu saab Eesti asetada oma rõhuasetused teemadele.

"Tänases päevas, kus maailm on natuke liigestest lahti, kui kunstiliselt öelda, siis on eriti oluline, et see organsiatsioon on aktivine ja rõhutab neid väärtusi, mille eest ta seisab," sõnas Saar.

Eesti Euroopa Nõukogu eesitumine kestab novembrini, mil tooli võtab Eestilt üle Küpros.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: