Šveitsi moslemid ei pääse koolis naisõpetajate kätlemisest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ITAR-TASS/Scanpix

Šveitsi moslemitest õpilased peavad koolitundide alguses nii nagu kõik teised õppurid õpetajaga kätlema, vastasel juhul ootab neid trahv, otsustasid kohalikud võimud.

Šveitsis on ammune traditsioon, et tunni alguses surutakse õpetajal austuse märgiks kätt. Aprillis selgus aga, et Therwili linna põhikool on teinud erandi süürlastest vendadele, kuna nende sõnul on naisõpetajaga kätlemine vastuolus nende usuliste põhimõtetega, vahendasid BBC ja The Local.

Poiste imaamist isa kinnitas, et usk ei luba neil kätelda naist, kes pole nende sugulane. Juhtum vallandas Šveitsis vastakaid reaktsioone, sest selles ei nähtud mitte ainult soolist diskrimineerimist, vaid kohaliku kultuuri solvamist.

Justiitsminister Simonetta Sommaruga ütles, et kätlemine on osa riigi kultuurist. Ka osa Šveitsi moslemeid leidsid, et naise kätlemisest keeldumiseks ei ole usulist õigustust ning nende arvates ei ole õige, et Šveits äärmuslikele nõudmistele järele annab. Samas väitis üks islamiorganisatsioon, et naise ja mehe kätlemine ei ole siiski lubatud.

Pärast suurt meediatähelepanu pöördus Therwili kool küsimusega kohalike võimude poole, kes otsustasid, et avalik huvi soolise võrdõiguslikkuse ja välismaalaste integreerimise vastu kaalub tugevalt üles mure õpilaste usuvabaduse üle. Tulevikus ootab Baseli vallas õpetajaga kätlemisest keelduvate õpilaste vanemaid kuni 5000 Šveitsi frangi (u 4500 eurot) suurune trahv.

Samuti pandi pidurit perekonna kodakondsuse saamise protsessile ning Baseli migratsiooniamet teatas, et uurib põhjalikumalt, mis alusel pereisa asüülitaotlus rahuldati.

Samas ütlesid skandaali keskmesse sattunud poisid Šveitsi ajakirjandusele, et keegi ei saa neid sundida naisõpetajale kätt andma ning oma kultuuri ei saa nad kustutada, justkui oleks see lihtsalt kõvaketas.

Šveitsi kaheksast miljonist elanikust umbes 350 000 on moslemid.

Toimetaja: Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: