Soome kohus karistas alaealise tüdruku vägistajat ligi 3-aastase vangistusega ({{commentsTotal}})

Oulu kohtumaja.
Oulu kohtumaja. Autor/allikas: Tiina-Leena Kurki/Yle

Oulu kohtus mõisteti eile välismaist päritolu noormees süüdi 14-aastase tüdruku vägistamises. Kurjategijat karistati 2 aasta ja 10 kuu pikkuse vanglakaristusega.

Vägistamine leidis aset eelmise aasta novembris Põhja-Pohjanmaa maakonnas Kempele vallas, vahendasid Yle, Aamulehti ja Iltalehti.

Noorees võeti kahtlustatavana vahi alla 26. novembril.

Kuriteo sooritamise ajal oli süüdlane noorem kui 18 eluaastat. Noormees mõisteti süüdi raskendavatel asjaoludel (soome keeles "törkeä" - Toim.) sooritatud vägistamises ning lapse seksuaalses ärakasutamises.

Kohus leidis oma otsuses, et süüdistatu teadis, et ohvri näol oli tegu alaealisega. Samuti jõuti järeldusele, et süüdlane sooritas kuriteod ettekavatsetult ning kasutas seejuures ära ohvri tugevat alkoholijoovet.

Lisaks vanglakaristusele peab süüdimõistetu maksma ohvrile 8000 eurot valuraha, samuti peab ta tasuma umbes 4000 euro suurused kohtukulud.

Noormees ise eitas oma süüd ning väitis, et ohver oli vahekorraga nõus. Kohtuprotsessi käigus tuli ka välja, et kurjategija ja ohver tundsid teineteist mingil määral ka varem, sest olid käinud läbi sama noorteseltskonnaga.

Soome meedias on tähelepanu pälvinud ka asjaolu, et sündmuskoha lähistel asub peaminister Juha Sipilä endine maja, mille keskerakondlasest valitsusjuht lubas eelmise aasta sügisel anda varjupaigataotlejate kasutusse, kuid hiljem ta siiski loobus sellest plaanist. Peamise põhjusena tõi ta välja selle, et nimetatud majja paigutatavad inimesed oleksid tõenäoliselt liiga palju meedia huviorbiidis. Praeguseks on Sipilä maja maha müünud.

14-aastase tüdruku vägistamine tekitas Oulu piirkonnas eelmise aasta lõpus palju vastukaja ning moodustas olulise osa sealsest rändekriisi ja põgenike majutamisega seotud diskussioonist. Kuigi alaealise kurjategija nime pole ametlikult avaldatud, siis Soome sotsiaalmeedias on seda tehtud ning nimi viitab Lähis-Ida päritolule.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: