Uuring: enamik elanikkonnast ei pea perevägivalda pere siseasjaks ({{commentsTotal}})

Perevägivalda pere- või lähisuhtes peetakse kuriteoks ning enamik elanikest ei leia, et see oleks pere siseasi, millesse kõrvalised isikud ei tohi sekkuda, selgus uuringust „Eesti elanikkonna teadlikkus soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas“.

Mõned aastad tagasi peeti perevägivalda peresiseseks asjaks ning sellest ei juletud rääkida, lähisuhte vägivalla ohvritele oli teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ebaühtlane ning psühholoogiline ja juriidiline nõustamine polnud kõikidele ohvritele kättesaadav. Valdkonna rahastus oli projektipõhine, lühiajaline ja ebakindel.

Uuringust selgus veel, et ligi veerand inimestest leiab, et nad on osanud viimase kolme aasta jooksul perevägivalda enam märgata ja pooled neist on vajadusel ka sekkunud, selgus Norra programmi uuringust. Isiklikult on pooled elanikest mõnda perevägivalla juhtumit pealt kuulnud, näinud või kahtlustanud ning 67% neist ka sellele reageerinud.

Kõige sagedamini üritati vägivaldset olukorda ise lahendada (67% reageerinuist), politseid teavitati oluliselt harvem (25% reageerinuist). Küsitluses osalenud leidsid, et vägivallajuhtumitesse mittesekkumise üks peamisi põhjuseid on teadmatus, kuidas sellises olukorras õigesti toimida.

Kui 2011. aastal pöörduti perevägivalla juhtumitega politsei poole keskmiselt 19 korda päevas, siis 2015. aastal pöörduti keskmiselt 35 korda päevas. Varjupaiga teenustele loodi Norra mudeli põhjal kvaliteedistandardid ning tänaseks pakutakse psühholoogilist ja juriidilist nõustamist tasuta kõikides Eesti tugikeskustes. Alates 2014. aastast hakkas ööpäevaringselt tööle ka nõuandeliin 1492.

“Registreeritud naistevastase vägivalla ja perevägivalla juhtumite arvu kasvu saab selgitada sellega, et kannatanud ise on olnud piisavalt julged sellest rääkima,” ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. “Sellest annavad tunnistust üha enam ja valehäbita ka ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias avaldatud lood ning juhtumite analüüsid. See on väga märkimisväärne edusamm vägivallavastases võitluses.”

Norra toetusprogrammist rahastati aastatel 2013–2016 kahe miljoni euroga kokku kümmet projekti, millele lisandus ka Eesti riigi enda toetus 352 941 eurot. Norra programm keskendus soolise vägivalla vähendamisele ning perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvrite paremate abisaamisvõimaluste loomisele ning teadlikkuse tõstmisele nii spetsialistide kui ka elanikkonna hulgas.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: