Professor: Põhjamaadele järele jõudmiseks peame tõstma makse ja seadma hariduses kõrgemaid sihte ({{commentsTotal}})

Professor Staehr näitab oma soovitusi Eesti rikkamaks muutmiseks.
Professor Staehr näitab oma soovitusi Eesti rikkamaks muutmiseks. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna tehnikaülikooli professor Karsten Staehr ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et Eestile tooks kõrgemad maksud ja nende tark kasutamine majanduse arengul rohkem kasu. Samuti on ta veendunud, et me peaks hariduses seadma kõrgemaid sihte.

Eestis elav taanlane Staehr tõstatas küsimused, kas Eesti on rikas või vaene riik ning kuidas majandusarengus Põhjamaadele järele jõuda Eesti Kaupmeeste Liidu visioonikonverentsil.

Professor, kes ka Eesti Pangas nõunikuna töötab, nentis, et praeguse maksupoliitikaga me seda eesmärki ei saavuta. Tema sõnul ei peaks poliitikud pingutama, et makse iga hinna eest langetada, vaid makse tõstes saaks tekitada riiki lisandväärtust näiteks arendades infrastruktuuri ja ehitades maanteid-kiirteid.

"Lääne-Euroopas ehitatati 60-ndatel erinevates riikides kiirteid, et teha lihtsamaks liikumist nii ettevõtete kui ka tavainimeste jaoks. Eestis ei ole ikka veel ühtegi päris kiirteed," sõnas Staehr. Ta tõi võrdluseks, et tema kodumaal Taanis, mis on samuti väikeriik nagu Eesti, on 10-15 korda rohkem kiirteid.

"Mina oleksin nõus rohkem maksma, kui ma jõuaksin autoga Tallinnast Tartusse näiteks 30 minutit kiiremini. Ja ma arvan, et paljud ettevõtted oleksid sellega samuti nõus," arvas Staehr.

ERR-i uudisteportaal viitas asjaolule, et maksude langetamise mantra on Eestis justkui teatud nõiaringis, sest iga nelja aasta järel on see paljude erakondade olulisemate valimislubaduste hulgas. Staehr nõustus, et Eestis puudutavad valimislubadused peaaegu alati maksude langetamist. "See on natuke ebatavaline ja ma ei näe seal suuri kasutegureid. Paljudes teistes riikides ei lubata valimiste ajal mitte makse langetada, vaid näiteks tõsta palku või ehitada uusi teid või koole."

Väga halvaks näiteks Eesti viimase aja maksuotsuste kohta tõi ta sotsiaalmaksu üheprotsendilise langetamise, sest see ei too ettevõtetele suurt kokkuhoidu.

Küsimusele, kas madalad maksud ja väiksed kulutused on ka vaesema riigi tunnus vastas Staehr, et vaesemates riikides on tõepoolest riigisektori kulutused väiksemad ja madalamad maksud. "Kui vaadata Euroopa Liidu liikmesriike, siis on olemas seos, et mida rikkam riik, seda suuremad avaliku sektori kulutused," ütles professor.

Hariduses peaks olema eeskujuks Singapur, mitte Rootsi

Staehri sõnul on Eestis väga hea haridustase ning PISA testide järgi on meie õpilaste teadmised kõrgel tasemel. "Eesti õpilased on sama head või isegi paremad kui Skandinaavia maade õpilased. Samas, kui võrrelda ennast suurte edulugude Singapuri, Hong-Kongi või Taiwaniga, oleme me neist väga maas," viitas ta.

"Kui meie eesmärk peaks olema haridustaseme poolest Rootsile järele jõudmine, siis me oleme selle saavutanud. Kui eesmärk on Singapurile järele jõudmine, siis meil on veel tükk maad minna," lisas ta.

15-aastaste õpilaste PISA testi tulemused matemaatikas:
Eesti - 521, Soome - 519, Rootsi - 478.
Singapur - 573, Lõuna-Korea - 554.

Ka kõrghariduses on professori hinnangul probleeme. "Paljud käivad ülikoolis, aga ei õpi seal väga palju. Tavaline Eesti üliõpilane töötab õppetöö kõrvalt 27 tundi nädalas. Kui õpingute kõrvalt on vaja teha nii palju tööd, saab õpingutest hobi. Kas Eesti magistrikraad on võrreldav magistrikraadiga Rootsis? Mõnikord jah, aga väga tihti mitte."

Seetõttu tuleks professori sõnul õppetööd Eestis rahaliselt toetada, et saaks olla täiskohaga üliõpilane.

Samuti pidas ta oluliseks võitlust vaesuse ja korruptsiooniga. Staehri sõnul peaks fiskaalpoliitika olema selline, mis aitaks vältida suuri tõusi ja langusi.



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: