WHO: rünnakud meditsiinirajatistele on nõudnud kahe aastaga 959 elu ({{commentsTotal}})

Õhurünnaku alla jäänud Aleppo haigla, mida haldas organisatsioon Piirideta Arstid (Medecins Sans Frontieres (MSF)).
Õhurünnaku alla jäänud Aleppo haigla, mida haldas organisatsioon Piirideta Arstid (Medecins Sans Frontieres (MSF)). Autor/allikas: Abdalrhman Ismail/Reuters/Scanpix

Viimase kahe aasta jooksul on üle maailma rünnakutes meditsiiniasutustele surma saanud 959 inimest, vigastatuid oli üle 1500, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) neljapäeval.

WHO raport keskendus murettekitavale hoolimatusele, millega valitsused ja relvarühmitused suhtuvad tervishoiuasutuste kaitsmisse sõja olukorras. Seda on tauninud nii inimõigusorganisatsioonid kui ka arstid.

Neljapäeval avaldatud raporti aluseks on WHO uuring, mis hõlmab rünnakuid kogu maailmas. Üksikasjalikult käsitleti 594 rünnakut Lähis-Ida, Aafrika ja teiste maailma piirkondade haiglatele ja kliinikutele aastatel 2014-15, milles hukkus 959 meditsiinitöötajat, tugipersonali liiget, patsienti ja külastajat. Vigastatute arv ulatus üle 1500.

Kõige häirivam on raporti koostajate sõnul asjaolu, et 60 protsendil juhtudest rünnati meditsiinirajatist sihilikult. 20 protsenti pihtasaamistest on juhuslikud ja ülejäänud kordade puhul pole ründamise motiiv teada.

Valitsusväed on teinud 50 protsenti rünnakutest, kolmandik langeb mitteriiklike relvarühmituste arvele ja ülejäänute tegijad on teadmata.

Raportis tuntakse muret selle pärast, et sagenenud on juhtumid, kus "tervishoiu pühadust, õigust tervishoiule ja rahvusvahelist humanitaarseadust" ei austata. "Tulistatakse patsiente haiglavoodites, ähvardatakse, hirmutatakse ja rünnatakse meditsiinitöötajaid, pommitatakse haiglaid."

Haiglate, arstide ja patsientide ründamine on Genfi konventsiooni järgi sõjakuritegu. ÜRO julgeolekunõukogu on rünnakud hukka mõistnud ja nõudnud kõigilt konfliktipooltelt meditsiiniasutuste kaitset.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: