Taro: Savtšenko süüdimõistmisega olid kõik Venemaa propaganda eesmärgid täidetud ({{commentsTotal}})

Nadia Savtšenko.
Nadia Savtšenko. Autor/allikas: Mykhailo Palynchak/Press Office of the President of Ukraine/TASS/Scanpix

Ukraina päevikut pidav Igor Taro ütles, et Nadia Savtšenko süüdimõistmisega sai Venemaa oma propaganda eesmärgid täidetud ja pärast seda ei olnud temast valitsuse jaoks enam mingit kasu.

Eile vahetati Savtšenko kahe Vene eriväelase vastu välja. Eesti saadik Ukrainas Sulev Kannike ütles, et Vene võimud võisid tunda, et on sisepubliku jaoks kõik poliitilised punktid saavutanud ja mida kauem Savtšenkot oleks kinni peetud, seda suuremaks koormaks ta oleks muutunud. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles aga, et võib-olla oli see Moskva signaal Euroopa Liidule, sooviga leevendada majandussanktsioone.

Taro ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et nõustub Sulev Kannikese arvamusega.

"Savtšenko muutus pärast kohtuotsuse kuulutamist Venemaa jaoks omamoodi ballastiks, mida ei olnud mõtet hoida. Kõik Venemaa propaganda eesmärgid olid täidetud selle kohtuotsuse väljakuulutamisega, Savtšenko saadeti Venemaa mõistes seaduslikul alusel 20 aastaks vangi. Pärast seda polnud temast Vene valitsuse jaoks enam mingit kasu," rääkis Taro.

Ka vangide vahetuse protsessi on Venemaa soovinud tema sõnul oma turunduskampaanias ära kasutada. Samas on Taro sõnul kontrast selle vahel, kuidas võeti Ukrainas vastu Savtšenkot ja kuidas võeti vastu kaks vabastatud Venemaa kodanikku, silmaga nähtav.

"Savtšenko jõudis oma kodumaa pinnale ikkagi kangelasena, samas kui kahe venemaalase vastu väga palju huvi ei tuntud, nende auks ei olnud pidulikku tseremooniat, sest polnud põhjust neid kangelaseks pidada," selgitas ta.

Taro rääkis, et Venemaa viljeleb retoorikat, et vangide vahetus näitab, et Venemaa omasid lahinguväljale ei jäta. Samas tõi Taro välja, et aasta tagasi, kui need kaks meest vangi langesid, ütles Venemaa, et omasid lahinguväljale ei jäta, kuid tegelikult siiski jättis.

"Esimestel kuudel oli Venemaa järjekindel poliitika see, et öeldi neist lahti, öeldi, et nad ei tea neist kodanikest midagi. Tegelikult oli tegemist elukutseliste Venemaa sõjaväelastega, neil olid dokumendid selle kohta, ütlused selle kohta, mis sõjaväeosas nad teenisid. Nüüd üritatakse seda keerata nii, et Venemaa omasid ei jäta, kuigi kontrast on tõesti suur. Tegelikult ikkagi vahetati Savtšenkot mingite tüüpide vastu, aga see, kelle vastu ta vahetati, on Venemaa jaoks olnud teisejärguline," rääkis Taro.

Sõjategevus Ida-Ukrainas käib tema sõnul igapäevaselt edasi. "Möödunud ööpäevas toimus kokkupuutejoonel 28 tuleintsidenti. Tegelikult raskuspunktides, mis on Donetski linna ümbruses, kasutatakse ka palju Minski kokkulepetes keelatud kaliibrit ehk suurtükke, 122- ja 152-millimeetriseid. See on suhteliselt igapäevane asi," tõdes ta.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: