Strelkov kritiseeris Kremlit Savtšenko vabastamise eest ({{commentsTotal}})

"Donetski Rahvavabariigi" endine kaitseminister Strelkov Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Nn Donetski Rahvavabariigi endine "kaitseminister" ning üks Donbassi võitlejate kunagisi liidreid Igor Strelkov kritiseeris teravalt Kremli otsust Ukraina õhuväelane Nadia Savtšenko välja vahetada.

"Üldiselt on selline mulje, et [Vene pool] ei suuda algset probleemi lahendada ning oma otsustusvõimetust üritatakse maha vaikida või varjata mingite väikeste kokkulepetega. Moraalsest vaatevinklist oli vangidevahetus täiesti ebavõrdne. Ma saan aru, et oli vaja vabastada kaks meie sõjaväelast. Paraku ei tähenda nad venelaste jaoks midagi, kuid Savtšenkot esitletakse Ukrainas kui rahvuskangelast, kes võitles Venemaa vastu ja keda Ukraina hätte ei jätnud," selgitas Strelkov gazeta.ru-le ja lisas, et Ukraina võimud saavad nüüd stiimuli "Savtšenko-suguseid veelgi rohkem aretada".

Strelkov rõhutas, et tema arvates tegid Vene võimud nüüd sammu tagasi, sest omal ajal öeldi vangi langenud sõjaväeluurajatest lahti. Kiiev aga midagi sellist Savtšenko puhul ei teinud.

"Seega vahetusest saadavad dividendid on väga erinevad. Ukraina kasutab Savtšenko vabastamist pseudopatriootliku hüsteerikalaine tekitamiseks, kuid Vene võimudele ei jää sellest praktiliselt midagi kätte," sõnas ta.

Putin põhjendas Savtšenkole armu andmist "humanistlike kaalutlustega"

President Vladimir Putin kohtus eile Kremlis Igor Korneljuki ja Anton Vološini sugulastega. Vene ajakirjanikud Korneljuk ja Vološin said surma Ukrainas ning Vene võimud süüdistasid just Nadia Savtšenkot selles, et ta põhjustas miinipildujatule korrigeerijana meeste hukkumise. Nii Savtšenko kui ka Ukraina võimud on selliseid süüdistusi alati eitanud ning advokaadid on juhtinud tähelepanu, et Savtšenko oli meeste surma ajal juba vangistatud.

Varem teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, justkui oleks Putin andnud Savtšenkole armu just seetõttu, et seda palusid Korneljuki ja Vološini lähedased.

Putin selgitas kohtumisel, mida näidati ka Vene televisioonis, et sellised otsused on tingitud eelkõige humanistlikest kaalutlustest ja lootusest, et need sammud aitavad kaasa vastasseisu vähendamisele konfliktitsoonis ning võimaldavad vältida edaspidiseid õudseid ja mittevajalikke ohvreid.

Vangidevahetust oodati juba pikemat aega

Eile leidis aset kauaoodatud vahetus Ukraina ja Venemaa vahel.

Ukraina president Petro Porošenko andis armu kahele Donbassis vangi langenud ja terrorismis süüdi mõistetud Vene sõjaväeluurajale - Jevgeni Jerofejevile ja Aleksandr Aleksandrovile. Venemaa president Vladimir Putin omakorda andis armu Ukraina õhuväelasele ja rahvasaadikule Nadia Savtšenkole.

Kuigi erinevates meediaväljaannetes räägiti vahetusest juba alates hommikust, kinnitasid Porošenko administratsioon ja Kreml selle toimumist alles pärastlõunal. Savtšenko toodi Ukraina presidendi ametilennukiga Doni-äärsest Rostovist Borõspoli lennuväljale, Aleksandrov ja Jerofejev aga toodi Vene lennukiga Kiievist Vnukovo lennuväljale. Väidetavalt tõusid lennukid õhku täpselt samal ajal.

Venemaa ajaleht Kommersant kirjutas, et lõplik kokkulepe, mille kohaselt vahetatakse Savtšenko kahe Vene sõjaväeluuraja vastu, saavutati alles eile toimunud telefonikonverentsil. Läbirääkimised leidsid aset nn Normandia formaadis ehk Ukraina, Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaa osalusel. Kokkuleppe sõlmisid Porošenko ja Putin isiklikult.

Sellest, et Savtšenko võidakse Vene eriväelaste vastu välja vahetada, on meedias räägitud juba pikemat aega. Sellekohase ettepaneku tegi president Porošenko kohe pärast seda, kui Vene kohus Rostovi oblasti Donetski kohus 22. märtsil Savtšenko süüdi mõistis ja talle 22 aastat vabadusekaotust määras.

Vene eriväelased on öelnud, et ise pole nad erru läinud

Ukraina võimude kinnitusel olid kapten Jevgeni Jerofejev ja seersant Aleksandr Aleksandrov Vene kindralstaabi luure peavalitsuse (GRU) eriüksuslased, kes langesid eelmise aasta mais Luganski oblastis Ukraina relvajõudude kätte vangi. Ukraina julgeolekuteenistuse SBU andmetel on GRU üksused rotatsiooni korras Ida-Ukrainas tegutsenud alates 2014. aasta aprillist.

Moskva väitel oli aga tegu endiste sõjaväelastega, kes on Ukrainasse sattunud tavaliste kodanikena. Samas tunnistasid mõlemad mehed Kiievi sõjaväehaiglas ajakirjanikele, et ise pole nad erru läinud, ning imestasid, miks Venemaa relvajõud neist sellisel viisil lahti ütlesid.

Käesoleva aasta aprillis mõisteti Jerofejev ja Aleksandrov Ukraina kohtus süüdi terrorismis ning neid karistati kokku 14-aastase vanglakaristusega.

Toimetaja: Laur Viirand



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: