Hiina saadab Vaiksesse ookeani tuumaallveelaevad ({{commentsTotal}})

Hiina allveelaev.
Hiina allveelaev. Autor/allikas: Stringer/Reuters/Scanpix

Hiina sõjavägi on valmis saatma esmakordselt Vaiksesse ookeanisse tuumarakettidega allveelaevad. Hiina väitel on USA uued relvasüsteemid õõnestanud Pekingi olemasolevat heidutusjõudu niivõrd, et riigil ei ole muud võimalust.

Hiina sõjaväeametnikud ei ole täpsustanud, millal allveelaevad välja saadetakse, kuid kinnitasid, et see samm on vältimatu, vahendas The Guardian.

Ametnikud viitasid USA märtsis avaldatud plaanile paigutada Lõuna-Koreasse püüdurraketisüsteem THAAD ja töötada välja raketid, mis on võimelised tabama Hiinat vähem kui tunni jooksul pärast väljatulistamist.

Hiljutine Pentagoni raport prognoosis, et Hiina moodustab oma esimese tuumaheidutuse patrulli käesoleva aasta jooksul. USA kõrged ametnikud on sama ka varem prognoosinud.

Hiina on enam kui 30 aastat töötanud allveelaevade ballistilise raketi tehnoloogia kallal, kuid selle tegelik kasutuselevõtt on lükatud edasi tehniliste rikete, konkurentsi ja poliitiliste otsuste tõttu.

Siiani on Pekingi heidutuspoliitika olnud ettevaatlik, kinnitades, et ei ole kunagi esimene, kes konfliktis tuumarelva kasutaks. Samuti hoiab Hiina enda sõnul lõhkepäid ja rakette eraldi ning range kontrolli all.

Tuumarelvadega allveelaevade Vaiksesse ookeanisse saatmisel oleksid aga kaugeleulatuvad tagajärjed. Lõhkepead ja raketid pannakse kokku ning antakse üle mereväele, tänu millele on võimalik tuumarelva kasutada vastava otsuse korral palju kiiremini.

Hiina raketipatrullide toimumine võib veelgi destabiliseerida niigi pingelist vastasseisu USA-ga Lõuna-Hiina merel. Teisipäeval sattusid Hainani saare lähedal väga lähestikku USA luurelennuk ja kaks Hiina hävituslennukit.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: