Galerii: merevägi sai juurde ajateenijatest koosneva laevakaitse meeskonna ({{commentsTotal}})

Eile lõppes mereväes esimene ajateenijatele mõeldud laevakaitsekursus, kus viie nädala jooksul õpetati ajateenijaid tegutsema laevakaitsegrupi liikmetena.

"Laevakaitsemeeskond annab vajadusel meie enda või liitlaste laevadele lisatulejõu ning võimaldab kontrollida laevu merel või sadamates," ütles laevakaitsekursuse ülem vanemleitnant Rait Luks ja lisas, et kavas on ka edaspidi ajateenijate baasil laevakaitsemeeskondi koolitada.

Kursusel osalenud ajateenijad õppisid kasutama nii sõduri relvastust kui laeva pardarelvi, lastes maal ja merel asuvaid sihtmärke 7,62mm kuulipildujast MG-3 ning 12,7mm raskekuulipildujast Browning. Samuti harjutasid ajateenijad kiirpaadi rünnaku tõrjumist, merevaatlust, meresidet, vahirutiini, pardumise taktikaid ning laeva pardakontrolli. Kursuse tegevuste hulka kuulusid muuhulgas ka ujumis- ja käsivõitlustreeningud. Kursuse lõpetas kahepäevane kompleksharjutus tuukri- ja toetuslaeva Tasuja pardal, kus prooviti läbi kõik laevakaitsjatena tegutsemiseks vajalik.

Kursuse koostamisel kasutas merevägi aastatel 2010-2013 laevakaitse operatsioonidelt Aafrika rannikul ja Vahemeres omandatud kogemusi. Uue laevakaitsegrupi kursuse läbis üksteist mereväe tekimadruse või relvastusmadruse erialal teeninud ajateenijat, kes homme pärast 11-kuulist teenistust reservi arvatakse.

Mereväe ajateenijad alustavad 11-kuulist ajateenistust Miinisadama linnakus asuvas Vahipataljonis sõduri baaskursuse läbimisega, sellele järgneb mereväelase baaskursus mereväekoolis ning teenistus mereväe laevastiku sõjalaevadel.

Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Merevägi koosneb mereväe laevastikust ja mereväebaasist.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: