Pärnus avati Eesti esimene pakendivaba pood ({{commentsTotal}})

Kaks noort pärnakat avasid Pärnus Eesti esimese pakendivaba kaupluse, kust toidu- ja kosmeetikakauba ostmiseks tuleb endal kodust vastav anum või pakike kaasa võtta, samuti saab seda poest osta.

Esimene pakendivaba pood "Paljas pala" tegi uksed lahti alles eelmise nädala lõpul ja on leidnud hea vastuvõtu, sest pole vist kedagi, kellele ei käiks närvidele pakendikuhi, mis poekülastuse järel koju koguneb. Noored soovivad näidata, et saab ka teisiti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pakendivaba poe "Paljas pala" omanik Johanna Maria Tõugu sõnul pidi ta lihtsalt kaupluse looma, kuna teistmoodi ei saanud. "Mind tõesti häirib see pakendamine ja kuna sellist suuremat liikumist sellise ideoloogiaga ei ole Eestis, siis ma mõtlesin, et ma teen selle ise siis," selgitas Tõugu.

Tõugu sõnul sai ta kaupluse avamiseks Berliinist, kus selline pakendivaba pood on loodud. "Kui sellest kuulsin, siis ma mõtlesingi, et järelikult on see võimalik," märkis värske poeomanik.

Kui Johanna on alles gümnaasiumiõpilane, siis Silver Smeljanskil on ülikoolgi juba selja taga. Tema vastutabki poes selle eest, et äri käima läheks. Alustuseks tuli võtta pangalaenu ja mõistagi leida firmad, kust kaupa saab.

"Kui me räägime väiketootjatega, siis tegelikult on nad väga õnnelikud, sest nende jaoks on pakendamine kulu. Mõistlik on pakendada siis suuremas koguses ja pakend on siis üks. Suurtootjatega on natuke raskem, sest neil tuleb kõik liini pealt ja masinad teevad pakendamise ära," selgitas Smeljanski.

Kindlasti ei tähenda pakendivaba pood ökopoodi, kuigi müüakse ka ökokaupa. Ka ostjad on uue poe üle rõõmsad, sest kauplus pakub uut mõtteviisi ja palju värsket eestimaist kaupa.

 

Toimetaja: Allan Rajavee



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: